Enamus meist on tuttavad dr. R. Toi rahvaviisi seadega „Laulu mõju“. Selle populaarse heliteose pealkiri meenus TEM-i jõulukontserdil Eesti Majas pühapäeval, 30. novembril, mis oli hästi ajastatud I Advendile, jõulude ooteaja algusele.
Olgu kohe öeldud, et alljärgnev ei pretendeeri asjatundlikule kontserdiarvustusele, vaid on isiklikul emotsionaalsel elamusel põhinev ülevaade.
Pole mingit kahtlust — TEM-i laulud on siinseid muusikasõpru aastate jooksul mõjutanud ja ka muusikaliselt harinud eeskätt oma mitmekülgse repertuaariga. Selles on suur osa dirigent Charles Kipperil, kelle juhatusel ja klaverisaatel TEM seegi kord laulis.
Räägime palju eestlaste ridade hõrenemisest Kanadas, aga see ei käi küll TEM-i kohta, kelle liikmete arv püsib pea muutumatuna ja ühendab endas nüüd juba nelja põlvkonda. Võib arvata, et siin on omad teened mitte üksnes laulu, vaid ka dirigendi isiklikul mõjul, kes oskab suurepäraselt ühendada erinevaid põlvkondi. Veteranid seisavad vapralt reas koos noorte lauluvendadega. Sel aastal on kooriga ühinenud päris noored lauljad — Riho Maimets ja Veiko Parming.
Aga nüüd kontserdi juurde. R. Toi seatud TEM-i motole (tekst H. Visnapuu) järgnenud Fr. Saebelmanni „Jahilaul“ (P. Ruubel); G. Ernesaksa „Muusikale“ (G. Byron/M. Nurme) ja E. Tubina seatud rahvaviis „Muhu tants“ (solistid Ülo Isberg ja Enn Kiilaspea) olid suurepäraseks sissejuhatuseks ja läksid lausa tõusujoones. Allakirjutanu jaoks oli üheks pärliks H. Vetterlingi „Hele täht“, kus basside poolt pakutud erakordselt mahe ja ühtne piano ning häälte üldine tasakaalustatus kõlavad ikka veel kõrvus. Basside vankumatul toel said tenorid kenasti fortes kätte ka vahepeal pianos kaotsiläinud kõrgemad noodid V. Kapi laulus „Eesti muld ja ja eesti süda“ (L. Koidula tekstile). Omaette muusikaliseks elamuseks oli C. Kipperi nõudlik, TEM-i 50. juubeliks kirjutatud kooripoeem „Laula, lauluvend“ (tekst A. Viirlaid), mida esitati autori juhatusel ja klaverisaatel. Kõrv tabas sellest kauneid eesti hällilaulu motiive, mis sulasid ilusasti ühte kaasaegse helikeele ja rahavalaulu sugemetega. Küllap on emade hällilaulud mõjutanud ja suunanud tänaste lauluvendade muusikaarmastust. Jälle laulu mõju!
Kontserdi II osa oli täiesti jõuluhõnguline. Alati populaarne F. Bernardi „Tuisutaadi muinasmaa“ (tekst P. Truupere) on kooril väga hästi käes ja seda esitati C. Kipperi klaverisaatel ja juhatusel vaba, mõnusa kaasaelamisega. Hoopis teist laadi laulud — „Jõulu ootel“ (P. Hannikainen/A.Maasalu, tekst J. Erkko) ja „Öö on nii vaikne ja püha“ (A. Ritsing/H. Visnapuu) logisesid küll pisut rütmiliselt ja kõlaliselt, aga selle eest tulid südamest. Solist Monica Zerbe esituses kõlas seejärel M. Regeri „Maria hällilaul“ ning Monica Zerbe ja Avo Kittask laulsid duetina P. Yoni „Gesu Bambino“. Ülivõrdelisi kiidusõnu väärivad needki!
Jõulumeeleolu süvendasid vanad armsad jõululaulud, mida kuulajad ja koor ühiselt laulsid. Kontserdiprogrammi lõpetanud R. Toi kolmest jõululaulust — „Jeesuse sünd“ (mis kõlas esmaettekandena autori uues versioonis ja pakkus virgutavat ja huvitavat kontrastiprintsiipi); „Valgeid lumehelbeid“ ja „Jõuluvalgus koidab“ — tahaks eriti esile tõsta viimase kindlat ja dünaamilist esitust.
Kontserdi lõpul jagati lilli ja tänusõnu dirigent Charles Kipperile, solistidele Monica Zerbele, Avo Kittaskile, Ülo Isbergile ja Enn Kiilaspeale, helilooja dr. Roman Toile, koori esimehele Mihkel Salusoole ja kooris korda pidavale „seersandile“ (miks neil küll sellist isikut vaja on?!) Indrek Uukkivile. Lisa- ehk maiuspalaks kujunes A. C. Adami „Oh, õnnis öö“ koori ja solistide ühisesituses, ja ehk veelgi enam, dr. Toi ettepanekul lauldud „Püha öö“ C. Kipperi loodud erilisel, lausa lummavalt mõjunud klaverisaatel. Nägin mõndagi kuulajat silmanurgast pisarat pühkimas. Muidugi — laulu mõju!
TEM on pidevalt arenev koor, kellega on meeldiv töötada. Samas on arenguruumi veel küllaga. Mehed on väga innukad, mis inspireerib mind omakorda. On positiivne, et meiega on ühinenud noored. Võibolla on see tingitud laulupeo-aastast, aga kui nad harjuvad meie hulgas liikuma ja olema, võtavad nad omaks meie traditsioonid ja jäävadki koori ridadesse. Teen omalt poolt kõik, et neid traditsioone veelgi arendada ja ilusamaks muuta.
Kuidas juhtus, et Monica Zerbe sattus seekord koos TEM-iga esinema?
Monica Zerbe, kes aastaid tegutses Ameerikas lauluõpetajana, asus sel aastal elama Torontosse. Kohtusin temaga täiesti juhuslikult ühel ooperietendusel ja kutsusin teda meiega koos laulma, millega ta ka kohe heameelega nõustus. Praegu töötab ta siinses konservatooriumis lauluõpetajana.
Lõpuks olgu kõigi kuulajate nimel öeldud suur tänu dirigendile, koorile ja solistidele mõjuva lauluelamuse eest.