Meeskoori seekordne kevadkontsert oli täis üllatusi: viis solisti korraga kavas! Neist neli kohapealsed, viies külalisena Eestist, Estonia ooperi kutseline esisolist Pille Lill. Pakutava kogupanus rahvalaulust üle klassikute ooperiaariateni küttis väikese saali vaimustusest tuliseks kuni püsti seistes hüütud „bravo“-deni.

Ka koori kava valik — 12 heliloojalt — oli ideederikas „Reis läbi Eesti“, hõlmates maksimaalselt maakondi, alates traditsioonilisest repertuaarist kuni lihtsate rahvalike ühislauludeni. Kõik edu garanteeriva klaverisaatega pianistidelt Katrin ja Erik Veskilt. 16-liikmeline koor laulis oma kauaaegse muusikajuhi Erik Veski käe all hoogsas kevade inspiratsioonis erksalt ja mõnuga, kuigi noori hääli pole juurde saadud. Lauldi lehest, vaba tõlgitsust takistavalt. Häälterühmas domineeris basside ülekaal.

Tugevama aplausi said meisterhelilooja Ernesaksa „Mai tuli“, Podelski „Kallis kodupaik“ ja Tammeveski „Hiiumaa“. Meeldejäävamalt paelus teises osas A. Vintersi „Viljandi paadimees“ ja laialt levinud ning kuulus Raimond Valgre rahvusromantiliselt hingestatud „Saaremaa valss“. Kontsert lõppes Leo Virkhausi võitluslauluga „Aga ükskord algab aega“ Urmas Kärneri maheda baritonisoologa. Lõpule jõuti traditsioonilise Ernesaksa lauluga „Hakkame mehed…“ ja lisapalaga „Vatlupsadi“ tänurooside saatel, mida innukalt jagasid koori alati energiline esimees Victor Nigol ja Kärnerite pisitütar.

Solistidest teenisid vaimustust (I osas) sopran Hanna-Liina Võsa Reiman-Lüdig-Vinteri rahvalaululiste südamlike lauludega Erik Veski klaverisaatel ja end täiendav (State University of NY at Purchase) noor pianist Kristen Veski — Haydn: Sonaat E-b maz, Allegro ja Rachmaninoffi Prelüüdi (op. 23, no. 5) eest, teenides hea tehnika ja väljendusliku ilmekusega kestva aplausi.

Järgnevalt kuuldi koori „stamm“-bariton Harry Verderi tõlgitsuses Ahvenainen-Korgi valsitaktis ülistust „Meenub Tallinn“.

Järjekordseks üllatuseks oli pianist-koorijuht Erik Veski soolopianism meeskoori auliikme Eduard Tubina 20. surma aastapäeva mälestusena Tubina ballaadiga Mart Saare teemal „Seitse sammeldanud sängi“ sellele eelneva selgitava analüüsiga. Eric Veski kõneles, et 1944.a. Rootsi asunud helilooja lõpetas seal ballaadi 1945. aastal. Teema on Saare meeskoori laulus Kalevipoja tekstile, meisterlikult läbitöödeldud rahvalaulu teemadel, sümboliseerides 7 sajandit kestnud eesti rahva kannatusi vallutajate all. Kiiduväärt uurimus Veski poolt!

Esitlus oli süvenenud ja sonoorselt jõuline üllatus, kuna pole Eric Veskit lapsest saati solistina kuulnud. Küsimusele, kas ta on uuesti kooli läinud, oli vastus: „Ei, ma olen harjutama hakanud ja see on tulemuslik olnud.“ Arvan, et Erik Veski on Tubina balladiir klaveril. Lisapalaks oli A. Lemba „Sõnadeta laul“.

Pärast seda valitses saalis salapärane elevus. Saalis istus äsja ruumi saabunud Lex. Ave. kiriku solist, Estonia ooperi esisopran Pille Lill. Kas ei saaks ka teda ekspromptum kuulda? Kiiruga leiti üles Juilliardist võrsunud magnum pianist dr. Indrek Laul ja täissaal sai rõõmu osaliseks: kuuldi kuulsaid ooperiaariaid, Puccini Toscat ja Verdi aariat Ernanist. Tulemus: püsti seisva publiku ovatsioon. Sellist meeleülendust pole siin enam ammu olnud. Sündmust pildistati, filmiti ja jäädvustati lindile.

Tervituste osa avas punaste roosidega Lex. Ave. koguduse nimel praost Uudo Tari, tänuavaldusena koorile ja tema juhtidele kirikuteenistuste sagedaste muusikaga rikastamise eest.

Lakewoodi Eesti Segakoori nimel tervitas koori esinaine Eda Treumuth ja kevadroosidega sõpruskoorile NY Eesti Naiskoori esindaja Epp Vinkman.

Lisan siinjuures ka Eesti Helikunsti Keskuse USA-s imetluse ja lugupidamise eluaegse väsimatu truuduse eest eesti mehemeelsust toitvale eesti laulule. See on meie elujõu aegumatu kullafond.

Lõpuks tervitas sündmust veel Eesti külaline Natalja Sikkemäe, Eesti Raadio vastutav toimetaja Tallinnast, saades sooja vastuvõtu osaliseks.

Kontserdile järgnenud rikkalikus kohvilauas kestis seltskondlik keskustelu veel kaua. Ei tahetud toredalt üllatusõhtult koju minnagi.

Märkmed: