Eerik Purje
Pühapäeval, 22. septembril leidis Tartu College´is aset sündmus, mis tõi kokku märkimisväärselt arvuka osa kohalikust eesti kogukonnast. Tähistati suurpõgenemise 75. aastapäeva. Lauluga, nagu eestlane ikka ja alati on oma suurpäevi tähistanud. Mitte nutulauluga, mitte ka rõõmsalt hõisates, lihtsalt väärika tõsiduse ja nostalgiaga, kus mineviku tuhmid varjud on ajatuultes omandanud positiivse ja lootusrikka helgi. Marie Underit parafraseerides – tulipunktis pole enam see, mis meilt võet, vaid mis meile jäi. Ja sellestki vaid esimesed kaks: uhkus ja au. Kunagist viha asendab reibas ja uljas iseteadvus.
Laulmist juhendas Andres Raudsepp, keda assisteerisid tütar Järvi Linda ja poeg Lauri Kalle. Külalisesinejaiks olid Avo Kittask ja Liina Purje-Lepik, klaveril Elli Kipper. Kava koostamine, laulude hoolikas valik ja rittaseadmine oli täielikult juhendaja Andrese raudsepitsus. (Pikemalt Eesti Elu 27.09.2019 paberlehes)
1. Eestlaste suurpõgenemist kodumaalt septembris 1944 tähistasid Toronto eestlaskonna muusikategijad paguluslaulude esitamisega Tartu College'is 22. septembril. Pärast esinemist ja kuulajaskonna poolt hoogsat vastuvõttu kogunesid nad lava äärde. Vasakult bariton ja koorijuht Avo Kittask, balletitantsija ja laulja Järvi Linda Raudsepp, eeskava juhendaja, jutustaja ning laulja Andres Raudsepp, laulumeheks kujunenud Lauri Kalle Raudsepp, sopran ja muusikaõpetaja Liina Purje-Lepik ja pianist Elli Kipper. Foto Ants Toi
2. Sündmuse juhendaja Andres Raudsepp esitles eeskava jooksul
eestikeelset tõlget raamatust ,,The Last Train from Estonia“, mille esialgse versiooni autor on dr. Jaak Jürison New Yorgist. Jaak ja Andres on tädipojad, kes üpris noorena põgenesid koos perekondadega Nõmmelt Kuressaare kaudu Saksamaale. Andres Raudsepp pildil suunab kuulajaskonna tähelepanu põgenemise teekonnale, mis viis pagejad Rohuküla sadama kaudu Hiiumaale. Foto Ants Toi