Liivi Laanemaa fotod.
Hall uduloor laius maa peal ning katkematu vihma sagar saatis Vana Andrese koguduse segakoori teekonda Ehatarre. Ilmatargad ei ennustanud päikest sellekski õhtupoolikuks. Aga külalislahke pererahvas ootas truult küllasaabuvaid kevadekuulutajaid.
„Hõisake ilmale kogu Ilmamaa. Mängige Issandale kandle ja laulude häälega!“ kõlas õpetaja Kalle Kadaka tervitus Pühast Piibliraamatust. Tavatut kevadet trotsides tõotas õpetaja kaminasaali kogunenud arvukale publikule kogudusekoori soovi laulda selgi kevadkontserdil päikene ehatarelise südamesse. “ Issand Sa tahad meid rahu ja rõõmuga täita,“ laulsid koor ja Ehatare rahvas Asta Ballstadti toetava klaverimängu saatel ununematut kiituslaulu Loojale
Peale kevadetervitust asus koorijuht Heli Tenno kergitama kaant koori lauluaardelaekalt. Põlvkondade üleselt ja ühendavalt kõlas orelikunstniku ja helilooja Lembit Avessoni poolt Vana Andrese koguduse koorile kirjutatud „Moto“. Inimelu igavikulist mõõdustikku väljendavat sõnumit kandis ka helilooja, tšellisti, pastor Kaljo Raidi Peeter Singi luuletusele kirjutatud koorilaul „Elu“. Hardalt kõlas kooriesituses Rein Ristsoo ja Milla Krimmi „Luba mind vaikses palves“. Laulu kaunidust toetas Liina Purje Lepiku flöödi võluviis. Kaunis rõõm, mis targu tagasi hoitud, sai sordiini alt vallanduma lauludes „ Sääl maal“ (G.O. Hara) ja „Ma pilvedest kõrgemal“ ( L. Laks Rein Ruutsoo) .
Koorikontserdi esimese osa lõppedes astusid publiku ette solistid. Meisterlikult mängis kogenud pianist ja kontsertmeister Asta Ballstadt F. Chopini Waltz " L' Adieu " op.69 #1. Valss, mille suur poola helilooja kirjutas hüvastijätuks oma kihlatule, kõlas kurvameelselt. Sellesse kaunisse valssi on kätketud mineviku ihalus ja möödunud elu kättesaamatuse tõdemus. Selles oli midagi nukrat ja samal ajal ka kaunist, mis sobis Ehatare kaminasaali haruldaselt hästi. Meie kogukonna publiku poolt alati oodatud Liina Purje Lepik laulis oma kitarri saatel kolm südamlikku laulu. Raimond Valgre pala „Helmi“, lauldes mõtles solist konkreetsele heale tädi Helmile. „Lihtne laul“ tõi gaididele ja gaideritele meelde ununematute suviste lõkketulede paistuse. Ja viimaks kõlanud Priit Ardna „Varsakabi“ tõi igale kuulajale südamesse kõik lapsepõlvemaa möödanikuks saanud kevaded .
Kontserdi teises osas laulis koguduse segakoor kaunima armastuse pühajärgselt emadele, ja vaaremadele mõteldes Martin Lipu ja Anton Tamme „Emakene ei ma seda“. Taas ilmestas lugu Liina Purje Lepiku flöödihelid. Põhjamaalase hinge soojendavalt kõlas soome Agricola kirikus tegutseva koori esituses naaberrahva helilooja Ilkka Kuusisto poolt kirjutatud koraal „Püha Vaim puuduta mindki“. Haapsalu koorijuhi ja helilooja Sirje Kaasiku imeline kuid nõudlik koorilaul „Laul sünnib rõõmust“ kõlas Vana Andrese koguduse koori esituses veenvalt, ja variatsiooni rikas. Just selles loos oli kogetav hea ja kogenud koorijuhi käsi. Johannes Kappeli rahvalik laul „ Oleksin laululind “ oma lapsemeelsuses kinnitas, et aastate arvust sõltumata jääme me alati lasteks Jumalalasteks. Kevad kontserdi lõpuks laulis kirikukoor Meie Isa Palve ja kevadlaulu kogudusele sai õpetaja läbi Looja õnnistus.
Tund aega põhjamaises kevades koos südantsoojendava muusika ja lauluga mõõdus laululinnulennul. Ehatarerahva soojas aplausis võisid ära tunda südamliku tänu. „Tulge varsti jälle“ oli paljude heade sõprade soov. Ju olidki Vana Andrese laululinnud toonud kevade südamesse.
Lauliku sõnadega õpetaja loetud Pühakirja raamatust: „Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos Issanda ees!“ KOGUDUSE KIRJASAATJA
