Haljala gümnaasiumi muusikaõpetaja Viivi Voorand, kes tõi oma õpilased eelmisel nädalavahetusel Tallinnas toimunud X Noorte Laulu- ja Tantsupeole „Ilmapuu lävel“, ütles Postimehe ajakirjanikule: „Laulupidu on koht, kus hoitakse eestlust elus.” Just see – eestluse elushoidmise koht – oligi äsjane noorte laulupidu, kus osalesid ka Toronto eesti koolide õpilased ja mõned lõpetanud.
Eesti Päevaleht annab järgmise statistilise ülevaate: „Tantsupeol „Lävel“ osales 127 tantsurühma rohkem kui 7800 tantsijaga, lisaks peoliste täiskasvanud saatjad, ühtekokku 9000 osalejat. X noorte tantsupeo kunstiliseks juhiks oli Maido Saar ja lavastajaks Margus Kasterpalu.
X noorte laulupeol „Ilmapuu“ osales kokku 831 koori enam kui 26.000 lauljaga, lisaks 47 orkestrit üle 1600 noore pillimängijaga ja peoliste täiskasvanud saatjad. Samuti osales laulupeol 14 väliskollektiivi üle 600 muusikuga Lõuna-Aafrika Vabariigist, Norrast, Saksamaalt, Austraaliast, Kanadast ja Rootsist.“ X noorte laulupeo kunstiliseks juhiks oli Aarne Saluveer ja lavastajaks Margus Kasterpalu.
Laulupeo segakooride juht Peeter Perens mõtiskleb laulupidude tähtsuse ja tähenduse üle 2. juuli Eesti Päevalehes ja leiab, et need on omamoodi energiaallikaks, kus käiakse end laadimas: „Laulupidu on Eesti rahva jaoks püha rituaal, kuhu inimesed tulevad kokku peaaegu, et kutsumata. Nende laulude laulmine on nagu üksteisele enese elujõu kinnitamine.“ Et tänavune noorte laulupidu nii muljetavaldavaks ja rahvarikkaks kujunes, andsid kahtlemata põhjust aprillikuised „pronksiööd“, mis süvendasid inimestes soovi kokku tulla. Tuldi üksteisele kinnitama, et kõik on korras ja elu läheb edasi. Tsiteerime veel dirigent Perensit: „… muusika, emakeel ning ühine tegutsemine – kõik need puudutavad sügavalt inimese hinge, mis on oma olemuselt suhteliselt raskesti seletatav asi.“
Kaitseväe orkester avas laulupeo rongkäigu, kus kõndis 35.000 noort, neist 9000-l oli juba seljataga tantsupidu. Laulupeo ajal oli ilm suurepärane ja rahvast väga palju. Kohal viibisid ka Eesti riigijuhid ja valitsuse liikmed. Pidulisi ja publikut tervitas peaminister Andrus Ansip.
3000 rahvatantsijat tuli 26.000 lauljat toetama, kui esitamisele tuli peo nimilaul „Puu on puude kõrgune”. Selle laulu ajal jõudis laulupeo tuli torni ning lahvatas seejärel põlema traditsioonilise segakoorilaulu „Koit“ saatel.
Laulupeo repertuaar oli laiahaardeline. Maestro Eri Klas nimetas seda SL Õhtulehele antud intervjuus „hämmastavalt õnnestunuks“ – kava oli värske ja nooruslik ning väga maitsekalt ja õigesti kokku pandud. Koorijuhid ja heliloojad jäid rahule kunstilise tasemega ning kiitsid kooride kodutööd, mis on seda hinnatavam, et mõned laulud olid tehniliselt „parajad pähklid“.
Väga mõjuv oli Tõnis Mägi taasärkamisaegse laulu „Palve” esitus, mis näis kõigile hinge minevat, eriti pärast aprillisündmusi. „Laulame nii, et sünniks ime,“ ütles dirigent Tiia-Ester Loitme ligi 30.000-lisele lauluperele enne seda, kui Tõnis Mäe abiga hinnanguliselt ligi 50.000 inimest lauluväljakul peod palveks sidusid.
Tuuli Koch kirjutas esmaspäevases Postimehes: „Pühapäeval oli tunne, et nüüd on aprillipinged eestlaslikul moel lõpetatud: rahvarõivais Eesti noored (nende seas ka venekeelse emakeelega koorid ja tantsurühmad) tulid ja vallutasid Tallinna.“
Fantastiliselt kõlas ka lauljate lemmiklugu: Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti „Isamaa ilu hoieldes”, kus eestlauljaiks olid tervet pidu oma tutvustavate juttudega vedanud Gerli Padar ja Marko Matvere; kaasa tegid samuti Ivo Linna ning noorteiidol Lenna Kuurmaa.
Esimest korda laulis nii suurele rahvahulgale väike südametemurdja Karl Aleksander Sirp (8), kes juhatas sisse Urmas Sisaski hingematvalt ilusa „Oodi armastusele“.
Mulgi kuues president Toomas Hendrik Ilves teatas oma lühikeses kõnes, et inimesi on lauluväljakul vähemalt 100.000! Aga presidendil oli veel muudki öelda: „Kord me laulsime end rahvaks. Kord me laulsime end vabaks. Neil päevil olete teie, lauljad ja tantsijad, meid kõiki suuremaks ja võimsamaks laulnud, reipamaks ja nooremaks tantsinud.“
Eri Klasi juhatusel kõlas uuema Eesti aja laulupidude uus, nn kohustuslik lugu, Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole”. Kaare all lehvis üksik suur sinimustvalge… Rohkemat polnudki vaja...
Ja siis tuli finaal: Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”. Siis oli lauluväljakul kaks koori: 30.000-line laval ja teine, 50.000-line või suuremgi, istumas nende vastas toolidel ja murul.
„Kahe koori energiavahetus tegi lauljatel, nende juhendajatel ja kuulajatel peo lõpulugude ajal väga keeruliseks liigutuspisarate tagasihoidmise.
Rahvas kuulas, külmavärinad kehal, pikkade aastatega armsaks saanud laule, mis kõlasid eile taas justkui esimese korra võluga,“ annab Postimees oma lugejatele edasi neid erilisi emotsioone ja õhkkonda.
Et suurel rahvapeol on sõna rahval, laskis Postimees rahva seas ringi liikuma paberilehe, nii et inimesed saaksid oma südamest tulevat ka teistega jagada. „Toredate inimeste pidu. Lemmiklugusid laulad kaasa. Muidu oled sõpradega ja naudid hetke. Keegi pole õel. Pered ja sõpruskonnad. Ühemiljonilise suguvõsa kokkutulek,“ iseloomustas keegi toimuvat.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee arvates läksid nii laulu- kui tantsupidu korda.
Oma intervjuus Postimehele võttis maestro Eri Klas noorte laulupeo kokku ühe sõnaga – Meie –, olles veendunud, et lõppenud noortepidu on kinnitus traditsiooni igavesele kestvusele.
XI noorte laulu- ja tantsupidu toimub 1.- 3. juulini 2011. (Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal)
Laulupidu kui eestluse elushoidmise koht ja suguvõsa kokkutulek
Eestlased Eestis | 06 Jul 2007 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
