Laulupidudega läbi Eesti ajaloo

Eestlased Kanadas | 21 May 2004 | EWR

Teisipäeval, 11. mail toimus Tartu College’is Bibliograafia Klubi korraldusel laulupidude ajalugu kirjeldav ringkäik aastaist 1869—2004. Sisu oli väga rikkalik ja lähtus laulupeo põhimõttelisest aspektist: eestlased laulsid end vabaks, mida saab tänavuse laulupeoga täiendada — eestlased laulavad end eurooplasteks.

Enne kava algust sai tutvuda laulupidude ja muusikute kohta käiva kirjandusega.

Dr. Endel Aruja avas sündmuse, misjärel andis sõna kava koostajale ja teadustajale Aino Müllerbeckile. Seejärel sai sõna Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas esimees Heikki Paara, kes arutles, miks on laulupeod meie meeltes ja südameis.

Pikema ülevaate „Ärkamisaegsed laulupeod 1869—1917“ andis Alliki Arro, täiendusi lisas Anu Jõe.

Irene Loosberg andis ülevaate laulupidudest I Eesti Vabariigis.

Järgnes muusikaline ettekanne: Kaili Maimets flöödil, Jane Levitt viiulil ja Margarita Zinnano klaveril esitasid Bohuslaw Martinü „Sonata for flute, violin, piano, Allegro Moderato I ja II“, näidates oma säravat tehnikat.

Järgnes ettekanne okupatsiooniaegsetest laulupidudest Eestis, mille oli koostanud ja lavastanud Ellen Leivat ja teadustajaks oli Maaja Uukkivi. Juttu saatsid humoorikad näited tolleaegsetest kooridest, mis koosnes korp! Amicitia liikmeskonnast (kokku astus üles 19 inimest).

Inga Tamm vaatles Eesti laulupidusid vabas maailmas.

Laulupidudest 1990 kuni tänaseni kõneles Aino Müllerbeck, Heli Kopti lisas täiendmaterjale.

Lõpus toimus dirigentide ja muusikute austamine. A. Müllerbeck ütles, et armastusest koorijuhtide ja muusikute vastu tahetakse avaldada nende töö ja loomingu vastu suurimat lugupidamist.

Siinkohal on esitatud vaid kokkuvõte. Artikkel täisversioonis Eesti Elu paberväljaandes.

Advertisement / Reklaam