Reeda sooviks oli kogu koor kokku saada enne lauluväljakule siirdumist, et „hääled lahti laulda”. Hotellis sobis selleks hästi söögisaalis asuv lava koos klaveriga. Nii said peamiselt soomlastest turistid osakese laulupeost Toronto Eesti Koolikoori esituses.
Hommikune lauluharjutus Pirita hotellis.
Lauluväljakule jõudsime kella 11 paiku, kaasas sajad Kanada-Eesti lipuga rinnamärgid ja Kanada lipukesed. Jagamiseks sissejuhatuseks uute sõpruste loomisel lauluväljakule kogunenud tuhandete eesti noortega.
Püstitasime suure Kanada lipu lauluväljakule tooliridade taha. See sai koori kogunemispunktiks proovi- ja söögipauside ajal. Samuti käis sealt päeva jooksul läbi mitmeid tuttavaid ja sugulasi, sõpru ja ka torontolasi.
Rõõmsa üllatusena kutsus Kanada lipp kohale ka E-Studio koorijuhid Külli Lokko ja Mariell Piispea. Laulsime nendega koos 2005.a. Lääneranniku Eesti Päevadel. Nad olid teada saanud, et laulame pärast laulupidu Nõo kirikus ning soovisid heameelega seda koos teha. Olime kohe sellega päri.
Päev kujunes üsna pikaks. Ega me oma noori väga palju ei näinudki. Nad tõesti kasutasid aega ja omaette olemise mõnu erinevate kooriliikide harjutuste vaheaegadel. Ja rinnamärgid ning Kanada lipukesed olid kõik päeva lõpuks ära kingitud!
Lauluväljakul on täna 23.640 lauljat 610 koorist ja 51 orkestrit 1249 mängijaga: mudilaskoorid, lastekoorid, poiste- ja noormeestekoorid, neidudekoorid, segakoorid, ühendkoorid. Koore saadavad ja esinevad ka iseseisvalt noorte sümfooniaorkestrid ja puhkpilliorkestrid. Kokku on kavas 38 laulu ja 9 iseseisvat orkestripala. Koore juhatab 31 laulupeo- ja orkestreid 7 üldjuhti. Kui liidame neile kõik need kooride juhid ja abijuhid, kes osalesid kooride ettevalmistamisel, siis räägime kindlasti rohkem kui tuhandest koorijuhist!
Peaproov lauluväljakul. Ees vasakul osa meie tüdrukutest.
Kogu homne laulupidu rullus kavalises järjekorras üldjuhtide käe alt läbi. Üldiselt näis kava paigas olevat.
Meie kõrval võttis koha sisse ka Stockholmi Eesti Kooli esindus koolijuhataja Jaan Seimi juhtimisel. Nad tulid laulupeole koos vanematega, igaüks omal algatusel. Kokku oli neid 33.
Välismaalt olid külaliskooridena ja orkestritena kohal: Päivarinna-Alaaste lastekoor (Soomest); Stockholmi Eesti Kooli mudilaskoor (Rootsist); Stockholmi Eesti Kooli lastekoor (osaliselt samad lapsed); Kiel’i poistekoor (Saksamaalt); Europa Cantati seminarikoor; Spliti neidudekoor (Horvaatiast); segakoorid: Christian-Rauchi nim. Kooli kammerkoor, Bad Arolsen (Saksamaalt); Porta Westfalica noortekoor (Saksamaalt); Kwa-Zulu-Natal noortekoor (Lõuna-Aafrika Vabariigist); Toronto Eesti Kooli segakoor (Kanadast); puhkpilliorkestrid: Jembanens Musikkorps Stavangeri puhkpilliorkester (Norrast); Kuhmo puhkpilliorkester (Soomest); noorte sümfooniaorkestrid: Länsi-Uudenmaa Muusikakooli sümfooniaorkester (Soomest); Melbourne’i keelpilliansambel (Austraaliast).
Laulupeo kavaraamatus tervitab haridusminister Tõnis Lukas noori lauljaid ja tantsijaid, milles on lõik pühendatud ka väliseestlastele: „Õnnelik on see rahvas, kes saab oma teed käia koos. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on andnud meile, eestlastele, selle võimaluse. Selle traditsiooni tungal ei kustunud ka nõukogude okupatsiooniaastatel ei isamaal endal ega ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures. Meie rahvuskaaslaste laul kõlas siis paljude maailma riikide suurlinnades korraldatud eesti laulupidudel – kõlas nii igatsevalt, et tõi juurde palju sõpru üle maailma, kes aitasid meil lõpuks ennast ka siin Eestis vabaks laulda.“
Kogu kava läbilaulmine kestis poole kaheksani. Ikka päris tõsine tööpäev.
Kell 8 algas simman kõigile noortepeol osalejatele. Olime juba hommikul kokku leppinud, et kahest tunnist simmanil aitab. Bussis on jutt veel päris elav, energiat ilmselt jätkub. Oleme tagasi hotellis kl. 22.30. Piduriietus hommikuks valmis panna ja kohe magama!
Homne päev tuleb pikk ja väsitav.