kl 12 päeval külaline Maarja Lõhmus
Seekordse Eesti Köögi külaline on Maarja Pärl-Lõhmus Eestist. Ta räägib teemal "Eesti ajakirjandus läbi aegade ja edasi".
Maarja Pärl - Lõhmus on sündinud Viljandis ja on õppinud Tartu ülikoolis ajakirjandust.
Maarja Lõhmus (sünd Pärl) on töötanud Eesti Raadios, ajalehes (Sirp / Kultuurileht), on toimetanud soome kultuuriajakirja Kullervo ja praegu toimetab Eesti Akadeemilise Ajakirjandusseltsi (EAAS) aastaraamatut. Ta on ka EAASi juhatuse esimees.
Maarja magistritöö on ajakirjandusest, täpsemalt ajakirjanduslikust toimetamisest. Toimetamine: looming või tsensuur - kliki siia! Ajakirjanduses on toimetamiseks nimetatud mitmeid selle elemente, sealhulgas ka tseseerimist ja kontrollimist.
Maarja doktoritöö on aga sovetiaja ajakirjandustsensuurist: Avaliku teksti transformatsioone totalitaarses süsteemis (Transformation of Public Text in the Totalitarian System, kliki siia)
Maarja kaitses doktoritöö Soomes, Turu ülikoolis, kus on samuti elav huvi kultuuri vabaduse ja represeerimise küsimuste üle.
Maarja on teinud 10 aastat Eesti Raadios kirjanduse- ja kunstisaateid, samuti kuuldemängulisi reisikirju ja Eesti kultuuriajaloolisi sarju. Kultuurikaja jt teravad ühiskonna-poliitilised saated 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul on olnud osa Eesti Vabariigi taasasutamisest. Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on olnud rahvast koondavad ja ühiskonda korraldavad keskused.
Praegu käsitleb Maarja Lõhmuse üks teadusuuring küsimust, kuidas ja kuhu areneb edasi Eesti ajakirjandus ja Eesti ringhääling, ERR-rahvusringhääling? (kliki siia, lk 2141 - 2176) jt.
Maarja usub ning on seda praktikas ka teinud-kogenud, et hea ja ärgas ajakirjandus on elus tähtis nagu osa vereringest.
Ajakirjandus saab olla vaimne ja hingeline fitness nii nagu spordiklubid on tagumiku-jalalihaste fitness, millegipärast aga tänapäeval paljud ei mõtle nii.
Ning paljud ei tunne ajakirjandust ka ära -- ajakirjandus on tohutus väsitavas meediauputuses see imeväike särav osa, mille sisse inimene - ajakirjanik paneb oma südant, mõtet ja hinge, ja ajakirjandustekst on seega päris elav elu osa.
Maarja Lõhmus õpetab Tartu Ülikoolis ajakirjandust, semiootikat ja ka teoreetilisi - filosoofilisi aineid.
Tema doktorandidena on doktoritööd kaitsnud Indrek Treufeldt ja Andres Jõesaar, praegu on doktoritööd valmimas doktorandidel Andres Kõnnol, Agnes Aljasel ja Helle Tiikmaal.
Maarja Lõhmus kõneleb LAs teemal: Eesti ajakirjandus läbi aegade ja edasi
Ajakirjandusel on Eestis olnud kogu aeg väga oluline koht.
Juba 200 aastat tagasi hakkas Eesti ajakirjandus inimeste edu ja elujärje parandamise eest seisma.
Juba 150 aastat tagasi hakkas just Eesti ajakirjandus poliitiliste vabaduste eest seisma.
Terve 20. sajandil on Eesti ajakirjandus olnud äride, hariduse ja ühiskonna aregu vedaja ning on seda ikka ja jälle.
Nüüd siirdub ajakirjandus internetti - internetis saavad kokku nii ajalehed kui raadio- ja telekanalid, kõik on üks meediavoog.
Siiski, just ajakirjandus on ikka ka edaspidi see osa meediast, mis töötab inimeste edendamise ja koostööde arendamise heaks, ajakirjandus on kultuuriliselt - poliitiliselt - sotsiaalselt aktiivne osa meediast.
Ajakirjandus on see väli, kus aktiivsed inimesed saavad üheskoos läbi arutada olulised ideed, suunad ja tegevused.
Laupäeval, 15. november 2014
kl 12 päeval külaline Maarja Lõhmus
kl 1 pl lõunasöök
Eesti Majas
lõunasöök 8 dollari eest
Lapsed söövad tastuta (kuni 16.a)
MENÜÜ
ahjupraad lisanditega
jogurtikreem leivapuruga
Kokad: Mall ja Katre
