Avamispidustustel esineb Eesti koor Tarbatu, üle antakse kultuuriminister Laine Jänese tänukirjad Kaukaasia Eesti Kultuuriseltsi esimees Valter Germanile, seltsi liikmele, kodu-uurija Vladimir Meibaumile ja Sotši linna N. Ostrovski-nimelise kirjandusmuuseumi direktor Ljudmila Zjumtšenkole, kes kõik on panustanud A .H. Tammsaare mälestuse hoidmisse, loomingu uurimisse ja majamuuseumi toimimisse. On tähelepanuväärne, et kuigi Sotši linnal on olnud sidemeid erinevate tuntud vene ja väliskirjanikega, ei ole ühelegi neist peale Tammsaare rajatud seal omaette muuseumi.
Lisaks muuseumihoone renoveerimisele on plaanis edaspidi ajakohastada muuseumi püsiekspositsiooni ja täiendada Tammsaare tõlgete kogu. Teoseid on tõlgitud tänaseks 33 keelde, seda kogu täiendatakse pidevalt. Muuseumi taasavamise ajaks lisanduvad kogusse näiteks Juhani Salokanneli Tammsaare-tõlked soome keelde. Muuseumis on ka tolleaegsele ajastule vastavalt sisustatud Tammsaare memoriaaltuba, lisaks kajastub väljapanekutes Kaukaasia eestlaste ajalugu. Eelmisel aastal täienes muuseumi ekspositsioon näitusega, mis kajastab eestlaste jõudmist Punasele Lagedale.
Sel suvel külastasid kultuuriministeeriumi kutsel Eestit Kaukaasia eestlaste esindajad, kes võtsid siin osa Tammsaare 130. sünniaastapäevale pühendatud konverentsist "Mõeldes Tammsaarele" Vargamäel, vaatasid etendust "Wargamäe Vabariik", käisid ka Tammsaare muuseumides Tallinnas ja Vargamäel. Eesti seltside delegatsioon külastas suvel ka Sotši sõpruslinna Pärnut, nüüd on Pärnu delegatsioon vastuvisiidil Sotšis. Järgmisel aastal möödub 15 aastat nimetatud linnade sõprussidemete loomisest.
Tänavu oma kahekümnendat aastapäeva tähistav Tammsaare muuseum on rajatud majja, kus kirjanik A. H. Tammsaare 1912. aastal peatus. Muuseum on ühtlasi kohaliku Sotši kirjandusmuuseumi filiaal.
Maailmas on kokku kolm Tammsaare muuseumi – Tallinnas, Vargamäel ja Sotšis.