Estonia kontserdisaalis oli 23. novembril Lauri Väinmaa klaveriõhtu, mis jääb kauaks kultuurimällu. Klaverifestivali kunstiline juht Väinmaa oleks nagu osalenud veelgi ulatuslikumas festivalis - äsja lõppes rahvusvaheline Tallinna pianistide konkurss, üksteise järel toimuvad Ferenc Liszti 200. a juubelile pühendatud kontserdid. Lisaks on Viru Keskuses suurejooneline väljapanek Eestis ehitatud klaveritest, millega püütakse tähelepanu koguda loodavale klaverimuuseumile, mille eestvedajaks on Alo Põldmäe.
*
Lauri Väinmaa esindab legendaarset Bruno Luki klaverikoolkonda. Nii võimsa koolkonnaga võivad uhkustada vaid üksikud suured kultuurid maailmas – väikese Eesti kontekstis on see tõesti ime. Kalle Randalu, Arbo Valdma, Vardo Rumessen, Toivo Nahkur, Ada Kuuseoks, Vaike Vahi, Erna Saar, Imbi Tarum, Ivo Sillamaa, Lembit Orgse, Mart Ernesaks..... see on vaid väike osa Bruno Luki juures koolituse saanud Eesti pianistidest. Põnev on seegi, et Luki õpilasi võib nimetada Liszti koolkonna edasikandjateks, sest Lukk õppis Berliinis Leonid Kreutzeri juures, kes oli Lechzetitzky õpilane ja kes omakorda oli olnud Liszti õpilane. Nii peaksid Luki õpilased teadma Liszti õpetuse saladusi, mis on aluseks niivõrd väljapaistvale Euroopa pianismile.
Liszti juubeliaastal on Eestis ette kantud hulganisti Liszti oreliteoseid - nende hulgas Andres Uibo esituses Liszti „Nun allen Gott“, mille ungari geenius kirjutas Riia Toomkiriku oreli avamiseks-pühitsemiseks. Eestis saame uhkustada vaid faktiga, et legendaarne Liszt on mänginud Tartu Ülikooli aulas ja et klaver, millel Liszt olevat musitseerinud, on siiani alles.
Lauri Väinmaal oli samuti juubel – ta on Lisztist 150 aastat noorem! Juubeliõhtu kavas oli Beethoveni ja Arvo Pärdi kõrval ka Liszti muusika. Minu jaoks olidki just Liszti teosed seekordse klaveriõhtu tipphetkedeks – kõlasid kolm Petrarca sonetti tsüklist „Rännuaastad“ ja vapustavad variatsioonid Bachi teemale „Weinen, Klagen, Sorgen, Zagen“. Klaver kõlas Väinmaa käte all täiuslikult – õhus oli tunda „särinat“, mida saab kogeda haruharva. Väinmaa nüanssideni viimistletud ja haruldase kõlakultuuriga mängu saab nautida ka heliplaatide vahendusel. Ta on lindistanud firmale Warner Brothers 4 plaati, kus kõlavad Tubina, Sumera ja Artur Lemba klaveriteosed. Eesti muusika propageerimine on olnud Väinmaa prioriteete – tema esituses on maailmaesiettekandele tulnud heliloojate Tambergi, Räätsa, Tulevi, Sisaski, Vähi ja Kriguli klaveriteosed. Lisaks on ta teinud tänuväärt tööd eesti pianistide tutvustamisel oma Klaverifestivali kaudu. Samas on selle festivali kaudu leidnud tee Eestisse ka tänapäeva maailmanimega pianistid. Klaverimuusikaõhtud on Eestis alati populaarsed olnud, selles on suuri teeneid ka Väinmaa õpetajal Bruno Lukil, kelle kunagisi sooloõhtuid ja duokontserte Anna Klasiga oodati pikisilmi.
Eesti sügava klaverikultuuri taustale sobiks vägagi üks klaverimuuseum. Et see on hirmkallis ettevõtmine, siis kogutakse selleks raha tasapisi. Samas näituste ja konverentsidega endale reklaami tehes. Kuhu klaverimuuseum lõpuks katuse alla saab, pole veel täpselt teada. Räägitakse Helme mõisa restaureerimisest muuseumi tarbeks ja sedagi, et klaverid võiks kokku koguda Alatskivi mõisa keldrikorrusele. On ju Alatskivi lossis suurepärane Eduard Tubina muuseum, mis meelitab ligi rahvusvahelisi kultuurituriste. Tubina muuseumi kaudu saaks külalisi meelitada ka klaverimuuseumi, kus neid ootaksid ees tõelised pärlid – on ju suure Estonia klaverivabriku kõrval eraettevõtjana meil tegutsenud oma poolsada eesti klaverimeistrit.
Lauri Väinmaast ja eestlaste klaverimuusika-lembusest
Kultuur
TRENDING
