Ühes kõige suuremat kandepinda saanud lavastuses “Ühtne Eesti” lõi teater fiktiivse partei ja viibides meedia ja avalikkuse tähelepanu keskpunktis kopeeris poolteise kuu jooksul päev-päevalt kõigi poliitiliste kampaaniate tüüpilisi toimimismehhanisme. Kõik see kulmineerus suuremõõtmelisel parteikongressil (“Ühtne Eesti suurkogu”) Saku suurhallis, mille piletid müüdi välja 3 päevaga ja mille 7500pealine publik jagunes kaheks: ühed lootsid, et sünnibki uus partei – ning teised kartsid just sedasama. Viimaste hulgas viibisid ka paljud tegevpoliitikud, kes kogu projekti vältel olid tunnetanud survet.
Oma sellest kõige kõmulisema projekti köögipoolest Tiit Ojasoo Põhja-Saksamaa eestlaskonnale Hamburgis jutustaski. Tiidu selgitusi ilmestasid filmi väljavõtted lavastuse erinevatest etappidest.
Eestlasi oli kuulama ja vaatama tulnud ligi 30, sealhulgas kaasmaalasi ka kaugemalt Kielist, Lüneburgist ja isegi Göttingenist.
Tekkis elav ja aktiivne arutelu ja kohtumine venis plaanitust ligi tunni võrra pikemaks. Küsimusi ja arvamusi publiku seast oli palju ja osaliselt oli märgata arusaamade ja tõekspidamiste erinevust ning üritati tõmmata paralleele Saksamaaga. Siinses ühiskonnas tundub utoopiline ja mõeldamatu, et üks fiktiivne teatrilavastus omandab nii suured mõõtmed. Ja kuidas on võimalik, et kogu projekti mängitakse nii usutavalt, et ära kaob tunnetus, kas tegemist on ikka veel mänguga või on tõesti käsil uue partei loomine. Samas oli Tiidu lugu kuuldes ja ühiselt filmikatkendeid vaadates hirmutav kogeda, kui lihtne on pääseda võimu juurde ja kui manipuleeritavad on inimesed.
Omaette elamus oli “valimiskampaania” käigus loodud “valimiskool” – mitmed koolid kasutasidki seda ka õppematerjalina, kuid eelkõige on see rabavalt geniaalne ja tabav pilt ühiskondlikest mehhanismidest.
Kohtumine sai osaks tänu HEA-Seltsi juhatuse esimehele Liilika M. Allevile, kes oli Tiidule toeks kommunikaatorina (Eesti lavastaja, Saksa näitlejad) Hamburgis Thalia teatris toimuva teatrietenduse “Fuck your ego” lavastamisel.
(Etendusest “Fuck your ego” kirjutab Liilika M. Allev lähemalt Eesti Raja juulinumbris – toim.)
Riina Leminsky