Vene välisministeerium teadaandes öeldakse ühemõtteliselt, et Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingu ratifitseerimiseks tuleb Eestil loobuda lepingu ratifitseerimisel viitamisest Tartu rahulepingule.

"Venemaa ja Eesti piirilepingute küsimuses kinnitati üle Venemaa positsioon, et nende ratifitseerimiseks meie riigis on kohustuslik eeltingimus 2014. aastal piirilepingute allkirjastamisel saavutatud kokkuleppe täitmine Tallinna poolt. Jutt on ametliku Tallinna ühemõttelisest loobumisest territoriaalsete pretensioonide esitamisest Venemaale ja igasugustest poliitilistest "täiendustest"," öeldakse Vene välisministeeriumi teadaandes, mis avaldati pärast kahe riigi välisministrite telefonivestlust. "Venemaal soovitakse näha naabri valmisolekut normaalse, mittevastanduva atmosfääri tekkeks kahepoolsetes suhetes."

Lisaks teatas Venemaa, et välisminister Eva-Maria Liimetsa tähelepanu juhiti vajadusele astuda konkreetseid samme Eesti-siseste probleemsete küsimuste lahendamiseks, mis on seotud "massilise kodakondsusetuse, venekeelse elanikkonna diskrimineerimise, plaanidega suruda info- ja haridusruumist välja vene keel, venekeelsete meediaväljaannete ning kaasmaalaste liikumise aktivistide poliitiliselt motiveeritud jälitamise, aga ka ajaloo võltsimise katsetega".

Eesti välisministeerium andis reede õhtul teada Liimetsa ja Vene välisministri Sergei Lavrovi telefonivestlusest, mille käigus puudutati 2014. aastal sõlmitud piirilepingu ratifitseerimise küsimust, valmimisjärgus lepingutega edasiliikumist, piiriülest koostööd ja Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Lisaks väljendas Liimets Vene kolleegile tõsist muret sõjalise eskalatsiooni pärast Ukrainas ja selle ümber.

Europarlamendi saadiku Urmas Paeti (RE) sõnul on välisminister Eva-Maria Liimetsa ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi reedene telefonivestluste kokkuvõtted teineteisest erinevad.

«Kui vaadata Eesti ja Vene poole teateid välisministrite reedesest telefonikõnest, siis jääb mulje, justkui oleks toimunud kaks eraldi telefonikõnet, millest ühes osales vaid Eesti ja teises Vene välisminister,» kirjeldas Paet.

«Arengut suhete atmosfääris näitaks seegi, kui mõne aja pärast oleks Eesti ja Vene välisministri kohtumiste või telefonikõnede järgses pressiteates vähemalt mingigi kattuv osa,» ütles Paet.

Märksa kriitilisem oli aga riigikogu opositsioonisaadik, endine välisminister Reinsalu, kes leidis, et Venemaa nõudmised seavad ohtu Eesti iseseisvuse ning seetõttu ei saaks konsultatsioone jätkata.

"Piirilepingu hind on siis sellist nõudmistepaketti vaadates ISE OLEMINE. Mul on võimatu ette kujutada, et taolistele nõudmistele otsa vaadates saaks selles küsimuses konsultatsioone jätkata," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

Tema hinnangul tähendab Venemaa nõue, et Eesti ei viitaks piirilepingu puhul Tartu rahule ja muudaks oma sisepoliitikat nii, et Venemaa saaks oma mõju Eesti üle laiendada. "Ja mis kõige alandavam, lõpetaks "ajaloo võltsimise" ehk kehtestaks enesetsensuuri Eesti okupeerimise ja õigusliku järjepidevuse teemadele," märkis Reinsalu.

"Kellel niisugustes küsimustes aruteluks Venemaaga on Eestis mandaat?" küsis ta oma postituse lõpetuseks.

Märkmed: