Ent nüüd aga peaks. Eriti kuna kellegil pole hetkel aimu, kui palju võivad maksma minna korrastustööd, mõni julgem kommentatoor on arvanud, et isegi miljardites võib lõplik arve olla. Ning see on ainult Calgarys, kus 75 000 inimest olid sunnitud kodunt lahkuma, ja hokiareenil Saddledomeis oli vesi kümnenda rea istekohtadeni tõusnud. Rehkendan hoki televaatajana, et see pidi siis oli vähemalt neli meetrit vett mis imbus areenile. Alberta väiksemates linnades ja asulates on olukord veelgi akuutsem. High Riveri linnakeses, elanikkond 13 000, on linnapea ja politsei hädas, et miks kõik linnaelanikud pole kodunt lahkunud, oht seal on suur. Ja Medicine Hatis võib sama toimuda, taevataat pole veel otsustanud albertalaste nöökimist lõpetada, olukord võib isegi hullemaks kujuneda, kui Calgarys.
Mis jättis mu suu ammuli, oli Wendy Mesley poolt juhitud arutelu, et miks Kanada kindlustusfirmad – nagu pangad jubagi ülirikkad – pole seaduslikult kohustatud üleujutamiste, tulvavete poolt tekitatud kahjusid oma kundele korvama. Olen alati naernud, et need kindlustusfirmad keelduvad tunnistamast, et nö Acts of God, need samad ootamatud loodusõnnetused mis toimuvad tihtimini ja tihtimini pea igas maailma nurgas, pole nende poliiside all kaetud.
Ja on loendamatuid inimesi, kes kui on olnud majas tulekahju, autoga avarii, on pidanud võidelma kindlustusfirmadega, et mingit kompensatsiooni kahju eest saada. Tihti võivad need protsessid aastaid kehta. Ning mida teha kui auto on soss, maja maha põlenud?
Teame, et rikastel on oma reeglid, nad ei ole nagu meie. Kuid nüüd Alberta ajalooliselt suurima looduskatastroofi taustal mitte maksta keskklassikodanikule kahjud välja, on hämmastapanev.
Riik, st maksumaksja, ei peaks olema see, kes ulatab abikäe. Kindlustusfirmad, kellede aastakasumid on hirmuäratavalt suured, presidendite ja suuremate ninade aastatasu stratosfäärselt kõrge, ei tohiks nii lihtsalt pääseda kohustustest oma kundede/klientide vastu. Ümarlaud arutas, kas riik peaks sätestama seaduse, mis nõuaks kindlustusfirmadelt tulvavete poolt tekitatud kaoseid kinni maksma. Kuid nagu ikka tarkade inimestega, kes teleekraanile jõuavad, ei julenud keegi isiklikult seisukohta avaldada, jäädes neutralsuse piiridesse, tunnistades aga et ehk riik peaks seda kaaluma.
Ning alles algas orkaanihooaeg USAs, millede järelekajad tihti jõuavad ka Kanadasse, seda vaid suurte tormidega, aga idarannikul eriti igal augistikuul pahandust tehes.
Ehk on taevataat inimeste peale pahane, et oleme keskkonda reostanud, hooletult Gaiaga ümberkäinud? Miks ei võiks aga ta siis lasta valla oma tusameele pankade ja eriti kindlustusfirmade vastu, kes on ilmekalt demonstreerinud, et neid ei huvita sugugi kuidas Joe Canucki käsi käib, kas ta isegi väärib tähelepanu. O Canada, indeed.