Hiljutiste reformide tulemusena on Venemaa järsult suurendanud sõjalist kohalolekut Leningradi sõjaväeringkonnas, mis piirneb Balti riikidega, kirjutab Prantsusmaa ajaleht Le Monde.
„Me ei taha tekitada paanikat ja häiret tõsta. Me ainult küsime, milline on toimuva loogika,“ ütles Le Monde'ile mõjukas Euroopa diplomaat Läti Delfi vahendusel.
NATO andmetel on Leningradi sõjaväeringkond ainuke, kus sõjaline kohalolek reformide tulemusena järsult kasvas. 2009. aastal oli seal 16 500, aga 2010. aastal juba 25 700 sõjaväelast.
Lisaks sellele sai 26. raketibrigaadist Luugas esimene Vene armeeüksus, mis sai relvastusse raketikompleksid SS-26 Iskander-M, mis on varustatud tuumalõhkepeadega. Moskva sõjaväeringkonnast toodi Peterburi lähedale raketikompleksid S-300 ja S-400. Merejalaväe 336. brigaadi isikkoosseis kasvas 50 protsenti.
Selline jõudude koondamine annab tunnistust Venemaa püüdest demonstreerida loodesuunal oma muskleid. Keegi NATO-s ei mõtle tõsiselt, et Venemaa koondab jõude Balti riikide piiridele, et rünnata, kirjutab Le Monde.
Sellest hoolimata tekib paradoksaalne olukord, sest Venemaa rõhutab kogu aeg, et peamised ohud tulevad idast, kus tugevneb Hiina, kirjutab Prantsuse ajaleht.
On selge, et Venemaa tegevus on vastus USA otsusele paigutada raketikilbi osi Poolasse, leiab Le Monde.