Selles öeldakse, et Vene eriteenistused püüavad tehniliste vahendite abil ja inimestega kontakteerudes koguda informatsiooni, luua sidemeid Leedu riigiasutustes töötavate inimestega ning teatud juhtudel ka mõjutada riigiorganite ja -ettevõtete otsuseid.
"Eriteenistused püüavad saada salastatud ja muud tundlikku teavet Leedu sise- ja välispoliitika kohta, majanduse, strateegiliste energiaprojektide, relvajõudude, luure- ja korrakaitseteenistuste kohta, samuti mõjutada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid protsesse," seisab aastaraamatus.
Selles on öeldud, et lisaks traditsioonilistele meetoditele kasutatakse Leedu vastu elektroonilist luuret, küberspionaaži ja ebatraditsioonilisi kattevarje. Julgeolekuamet väidab, et Vene luure- ja julgeolekuteenistustel on tehnilised võimalused neid huvitavate isikute telefonikõneluste pealtkuulamiseks.
Peale selle levitavad Vene luure- ja julgeolekuteenistused Venemaale soodsat informatsiooni ning moodustavad, koordineerivad ja toetavad mõjugruppe.
Aastaraamatus öeldakse, et 2012. aastal üritasid Vene luure- ja julgeolekuteenistused jätkuvalt kontaktide sisseseadmist riigivõimuorganite, erakondade, ajakirjanduse, teaduskeskuste, kõrgtehnoloogiafirmade, rahvusvähemuste organisatsioonide esindajatega. Kontakte sõlmitakse mitte ainult informatsiooni kogumise eesmärgil, vaid ka sooviga koordineerida ja kontrollida Venemaa huve esindavate organisatsioonide ja isikute tegevust.
Leedu julgeolekuekspertide sõnul pööras Vene luure erilist tähelepanu etnilisetel alustel asutatud parteidele, mis osalevad parlamendivalimistel, samuti püüti arendada lähemaid suhteid mõnede Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvate riikide saatkonnatöötajatega.
Julgeolekuamet oletab, et Venemaa eriteenistused püüdsid sotsiaalseid pingeid oma huvides ära kasutada, pingestada ja süvendada erinevate rahvusgruppide vahelisi erimeelsusi ning õhutada nende rahulolematust Leedu riigi ja võimudega.