Tegemist oli esimese korraga Leedu ajaloos, kui president tagandati ametist. Vaid 116 liiget 141-liikmelises parlamendis andis oma hääle, iga süüdistuse kohta anti eraldi hääl. Kokku süüdistati presidenti kolmes rikkumises.
Presidendi tagandamiseks oli vaja 85 häält, süüdistuspunktid said vastavalt 86, 85 ja 89 häält.
Esiteks süüdistati Paksast põhiseaduse rikkumises, kui andis oma suursponsorile Juri Borissovile Leedu kodakondsuse. Teiseks rikkus president põhiseadust sellega, et ei taganud riigisaladuse hoidmist, kui ta andis Borissovile mõista, et Leedu korrakaitsejõud on tema suhtes uurimise algatanud ja kuulavad tema telefonikõnesid pealt.
Kolmandaks leidsid seadusandjad, et Paksas andis oma staatust ära kasutades nõunikele seadusvastaseid tegevusjuhiseid ning mõjutas seadusvastaselt eraisikute ja eraettevõtete otsuseid omandisuhete vallas.
Need, kes hääli ei andnud, polnud kas kohal või lihtsalt ei hääletanud. Mõned Paksase toetajad lubasid, et ei hääleta.