Elektrėnai elektrijaam Leedus. Foto: Augustas_Didzgalvis
Vaičiūnas ütles, et tegu peaks olema juhitava (s.t. mitte päikese- või tuuleelektriga) võimsusega, kuid asukoha ja tehnoloogia osas pole veel Läti ja Eestiga arutelusid peetud. „Ideaalis, kui me jõuame Läti ja Eestiga kokkuleppele, võiks see olla uus elektrijaam,“ ütles minister, lisades, et Balti riikide jaoks on oluline teha elektriturul rohkem ja tõhusamat koostööd.
„Kui selline otsus vastu võetakse, siis paindlik tootmine tähendab tavaliselt gaasielektrijaama,“ selgitas Vaičiūnas, rõhutades samas, et ametlikke läbirääkimisi pole veel alustatud.
Ajalooliselt on Balti riikidel olnud raskusi suurte energiaprojektide, näiteks ühise veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja ühtse gaasituru loomisel kokkuleppele jõudmisega.
Vaičiūnas tunnistas, et ühisprojektide osas konsensuse saavutamine on keeruline, kuid rõhutas piirkondliku koostöö potentsiaalseid eeliseid, eriti arvestades, et Eesti, Läti ja Leedu sagedusreservide turg on ühine. „Seepärast teeme ettepaneku [ehitada ühine elektrijaam] laiemas regionaalses plaanis,“ sõnas Leedu energeetikaminister.
Ta ei täpsustanud arutelude ajakava ega seda, millal ametlik ettepanek esitatakse. Samuti ei avaldanud ta jaama võimaliku asukoha ega tehnoloogia üksikasju, öeldes, et enne on vaja ära kuulata Läti ja Eesti seisukohad.
Leedu on tugevdanud ka strateegilise tähtsusega Rootsi-suunalise NordBalti (700 MW) ülekandekaabli valvet. Vaičiūnase sõnul on oluline, et Balti riigid ei piirduks ainult seirega, vaid omaksid ka konkreetseid tegevuskavasid sabotaažiaktidele reageerimiseks.