Teenisid õpetaja Kalle Kadakas, orelil Marta Kivik, Kammerkoor "Rõõm", Heli Tenno juhatusel, kitarril Illar Tenno, flöödil Jessica, Nilson, klaveril Asta Ballstadt.
Tänases pea multikosmoses elades on oi-kui-südamesoe tunnetada seda, mis sündis Vana-Andrese koguduse leeripäeval, mis toimus nagu alati traditsioonililselt esimesel juuni pühapäeval. Helideta poleks see toimunud Helideta. Neid kaks:
Oi! olid Helid, helisid korda kaks: esimene Kopti, tähtsam leerinoortele, kuna ta oli leeriõpetaja, kes õp Kalle Kadaka õpetamisi vajadusel tõlkis inglise keelde. Tänu sulle, Heli Kopti!
Mitte vähemtähtsam oli teine Heli, seekord Tenno, koguduse koorijuht, kes toetas leerinoori Liis Anni Jõgi, Teija Anita Jõgi, Ryan Aleksander McDow, Stephen Warren McDow, Selina Ingrid Raud ja Silvi Karina Raud keerulisi sõnu hääldama ja punkteeritud noote tundma. Vaevalt, et seda nii otse tarvis oli, kuna teenistuse käigus lauldes toetusega koguduse kammerkoorilt “Rõõm” olid leerinoored reipas hääles.
Õpetaja Kalle Kadakas on vilunud: jutluses tasakaal oli paigas. Siiski, keskendumine oli piiblitekstile. Nagu ikka. Lühidalt kes, tahab jutlust uuesti üle kuulata? Seda tehes lähenes õpetaja Laatsaruse õppetunnile; pigem isegi kes peaks olema Aabrama süles?
Vist me kõik?
Seda aga teadmata me ei saa aru miks me käisime omal ajal leeritunnis; kuidas tänased Vana-Andrese leerinoored said õppust? Huumorita pole elul mõtet. Huumor; õigemini naljasoon, lisas õp jutlusele väga palju juurde. Õpetaja seletas kahe olulise anekdoodi taustal, miks elu Jumalaga on ainus valik. Jumalata pole elu; Jumalaga on. See oli ka leerilastele kaasa antud sõnum: olete nüüd Vana-Andrese kogudusse vastu võetud. Andke ka tulevikus tagasi. See oli tagasihoidlik soov kantslist.
Kui Laatsarus leidis enese Aabrama süles, kus on lootust ja jõudu, siis ehk seda Vana-Andrese kogudus tunnetab samuti. Selleks on eriti hetkel vajadust.
