Leerilaps Mark Philip Pettinen ja Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.
Leerijumalateenistuse muusikalises osas esines kammerkoor Rõõm Heli Tenno juhatusel, saatsid Reet Pappe kitarril ja Piret Osso klaveril.
„Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.” Need sõnad, Matteuse 5.14-16, ära toodud Vana-Andrese koguduse 29. mai laululehelt, olid suunatud - nagu õp Kalle Kadakas teda kirjeldas - päevakangelasele. See oli Mark Philip Pettinen, leerilaps, piduliku jumalateenistuse käigus võeti ta vastu koguduse täisõiguslikuks liikmeks.
Aasta kuumemal pühapäeval oli Agricola kirikus vist kõige rahulikum kirikuline Mark Pettinen, kes viis läbi tõotuse, usutunnistuse lugemise ja õpetaja küsimustele vastamise kolmekordselt jah öeldes väärikalt ja selges, heas eesti keeles. Mõlemad Marki vanemad on Eestist Kanadasse ümberasunud; on rõõmustav näha, kuidas perekond on siinsesse ühiskonda lõimunud ning ka kirikliku eluga oma tuleviku sidunud.
Jumalateenistust kaunistas kammerkoor „Rõõm” Heli Tenno juhatusel, saatsid klaveril Piret Osso ja kitarril Reet Pappe. Laulud oli rõõmsad ja energilised, üks päris moodne, rõhutades seda, et leeripäev on just noorte kiituseks, et on otsustatud tõsise sisevaatluse järgselt, õpetuse abil, võtta ususõnum vastu, avalikult, teiste kristlaste ees seistes.
Jutluses keskendus hingekarjane just sellele, et leerilaps ütles kolm korda jah – ja ka Piiblis lausuvad kas Õnnistegija või apostlid peamiselt seda positiivset sõna. Kuigi on erand, millal ilmub ei, ja see on seotud omakasupüüdlikute inimestega, kes ei taha tunnistada armu avaldust.
Pärast kirikupalvet ja pihitalitust toimus, nagu kombeks, leerilapse esimene armulaud, koos vanemate, vanavanemate ja ristivanematega. Armulauatalitus kui sakrament seostub Uues Testamendis kirjeldatud söömaajaga. Olulisus on selles, et see toimus Jeesuse surma eelsel õhtul, kui ta leiba ja veini oma jüngritega jagas. Luterlikus traditsioonis on Kristuse ihu ja veri olemas leivas ja veinis. Kindlasti ei jää see Mark Pettinenile viimaseks armulauaks, leeriõpetusega arvestades.
Armulaua jagamise ajal kogudus laulis „Kristus, Jumala Tall, kes maailma patud kannad, anna meile oma rahu.” Rahulike ja õnnelike nägudega perekond tõusis altari eest. Teenistus lõpetati tavakohaselt, leerilaps luges soravalt ette Meie Isa palve. Jäi vaid üle lilledejagamine sugulaste ja sõprade poolt värskes õhus ning siis pidulik koosviibimine. Kaunis päev Vana-Andrese kogudusele.
(EE)
