Pühapäeval, 2. juunil toimus Toronto Vana-Andrese kirikus pidulik jumalateenistus leerilaste õnnistamisega peapiiskop Udo Petersoo ja praost Tiit Tralla poolt.

Leeripüha Vana-Andrese kirikus Pühapäeval, 2. juunil toimus Toronto Vana-Andrese kirikus pidulik jumalateenistus leerilaste õnnistamisega peapiiskop Udo Petersoo ja praost Tiit Tralla poolt. Kirik oli rahvast tulvil, kohal võis olla kohal ca 700 inimest. Kahtlemata aitas selleks kaasa võrratult ilus ilm ja muidugi ka leerilaste suur arv, neid oli 16. Jumalateenistus algas Lembit Avessoni orelipreluudiumiga ja piduliku protsessiooniga — leerilapsed sisenesid õpetajate järel peauksest — ning koraaliga „Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat, kiita“. Õp. Petersoo pidas õnnistamiskõne inglise keeles, öeldes, et viimase 5-6 kuu jooksul oleme rääkinud ristiusu põhitõdedest, millele kristlik kirik on rajatud, oleme õppinud tundma tõde Jumalast, meie Isast ja tema poolt antud kümnest käsust; oleme õppinud tõde Jumala Pojast, Jeesusest Kristusest, Tema tööst ja õpetusest. Oleme veidi ka võinud pilku heita Jumala Pühale Vaimule ja Tema nähtamatule väele, kes kasvatab usku kristlastes. Aga see on ainult algus; neile algtõdedele te peate rajama oma elu. Need ristiusu tõed aitavad elus teha õigeid otsuseid ja leida lahendusi. Peame juhinduma käsust: „Armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast!“ Kui sul on usk Jumalasse ja sa austad kaasinimest, on su elu edukas ja õnnelik, ütles õpetaja leerinoortele. Selleks võtad täna osa esimest korda sakramendist, et õnnistus, mille said Kristuse ja Tema ohvri kaudu, kui sind lapsena ristiti tugevdaks sinu vaimu täisõigusliku kiriku liikmena. Seejärel õnnistas õp. Tralla leerilapsi. Leerinoored esitasid siis Andres Raudsepa juhatusel oreli ja flöödi saatel laulu „Püha Vaim, puuduta mindki!“ Flöödil mängis Maarika Lepik. Järgnes Toomas Tammarki ja Margus Verderi duett „Su armu, Issand, imetlen“ (Amazing grace). Pärast liturgilist osa laulis solist Rosemarie Lindau. Õp. Petersoo jutluse aluseks oli Joh.15 :16. Ta kutsus tõmbama mõttelisi paralleele kevade ja leeriõnnistamise püha vahel. Kevadesse on peidetud suur jõud, mis avaldub looduse taasärkamises. Kaljuprakku peidetud männiseemnest kasvab suur puu, mis võib purustada selle kalju. Kevadesse peidetud elujõud purustab kaljud. Leeripäeval on sümboolne sarnasus kevadega, selles peitub samuti suur jõud, mis idaneb noortes. See jõud peitub ristiusu algtõdedes, millele noored oma elu rajavad. Kristus räägib veel armastuse jõust, millega Ta saadab välja oma jüngrid, et nad vilja kannaksid. Maailmas on palju neid, kes ei ole kuulnud või pole tahtnud kuulda Jumala armastuse jõust. 11. sept. terrorirünnak näitas, millist kohutavat hävingut võib tuua väär usk, kus puudub Jumala armastus. 85 aastat tagasi rajati üks riik, kus eitati Jumalat ja tema armastust. Teame, millega see lõppes 11 aastat tagasi. Täna asuvad leerinoored siit teele, võttes kaasa Jumala armastuse jõu õnnistamise kaudu. Kristus ütleb:„Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.“ Õpetaja jutlus jätkus inglise keeles näitega skulptorist, kes oli öelnud, et ta näeb inimest kui graniitsammast, kes lõikab end sellest välja, kasutades seejuures tööriistadena kodu; kooli ja haridust ning ühiskonda ja sõpru. Nende abil vormub inimene. Ent suurimad meistriteosed, mis jäävad läbi aegade püsima, vajavad viimistlemiseks veel ühte tööriista, millel on nõela teravus ja aja tugevus. Selle abil viimistletakse lõplikult silmad ja nägu. See tööriist on Jumal inimsüdames. Jutluse järel kõlas soolo Rosemarie Lindault —„Panis Angelicus“ (C. Frank/A. Ambel). Jumalateenistuse lõpuosas toimus pihi- ja armulauatalitus ja see lõppes koraaliga „Õnnista ja hoia“, vaikse palve ja oreli postluudiumiga Lembit Avessonilt. Kiriku ees õnnitlesid omaksed, tuttavad ja sõbrad leerilapsi lillesülemitega, misjärel suunduti kõrvalolevasse parki, kus toimus pildistamine ja filmimine.

Märkmed: