Paavo Nurmi Olümpia lipu heiskamisel Helsinki Olümpial
1500 meetrit jooksis legendaarne soomlane tasase aeglase tempoga, hoides 5000 m finaali jaoks energiat kokku. Tänu sellele võitis ta ka duelli kaasmaalase Vilho Ritolaga ning tema kaela riputati järjekordne kuldmedal. Kaks päeva hiljem triumfeeris jooksutalent veel 10.000 m maastikujooksus. Meeskonnakulla saavutamine sai dramaatilisi jooni. Ajal, mil Nurmi oli juba finishijoone ületanud ja võttis spordikingi paeltest lahti, jõudis teiseks tulnud Ritola alles staadionikurvi kohale. Kulus veel pea neli minutit, siis vaarus kohale meeskonna kolmas tähtis mees — Heikki Liimatainen, jäädes 30 m enne sihtliini seisma ning jätkates siis tuikudes jooksu vales suunas. Alles pealtvaatajate hüüete peale jäi ta momendiks seisma ning leidis siis kaks minutit hiljem finishi. Tragikoomilisest situatsioonist hoolimata võitis soome trio Antwerpenis ka kuldmedali meeskonnajooksus. 1932.a. võeti võidukalt sprinterilt ära amatööri staatus ning spordilegend tõmbus aktiivsest spordist tagasi, elatades ennast kinnisvarainvesteeringutest.
Paavo Nurmi talent seisnes selles, et ta oli võimeline mitte ainult võidukalt jooksma, vaid ka püstitama mitmeid maailmarekordeid, mida ei õnnestunud teistel atleetidel aastakümneid purustada. Rekordeid jooksis Nurmi pealegi kõikidel jooksuradadel 1500 kuni 20.000 meetrini. Peale 9 olümpiatiitli võitmist püstitas sportlane aastatel 1922-1931 kokku 31 maailmarekordit, neist tunnistati ametlikult 22. Kuigi lendava soomlase suurim unistus — võita 1940.a. Helsingi olümpiamängude maraton — jäi sõja algamise tõttu saavutamata, siis sütitas ta 1952.a. kodulinnas pealtvaatajate rõõmuhüüete saatel olümpiatule. Menukas jooksja suri 1973.a.