Leht: Venemaa tõlgendas taas Leedu ajalugu omal moel
Kremli kontrollitav Vene telekanal Rossija näitas kolmapäeval uut tunniajalist filmi "Metsavennad", mis on vändatud tuntud Leedu sissikindrali Jonas Žemaitise saatuse põhjal. Filmiga tehti katse esitada laiem pilt sõjajärgses Leedus toimunud traagilistest sündmustest, kirjutab ajaleht Lietuvos Rytas.

Väljaanne nendib, et filmi ei saa nimetada ajalooliseks ega dokumentaalseks, kuna arhiivimaterjali ja pealtnägijate tunnistuste vahele on segatud kaadrid tuntud Leedu mängufilmist "Keegi ei tahtnud surra".

Lõigud, mis on välja rebitud lavastaja Vytautas Žalakeviciuse filmi kontekstist, omandavad isegi vastupidise tähenduse - algul näidatud habetunud ja relvastatud punavendadest Lokystest saab automaatselt metsavendade võrdkuju.

Kirjanik Vytautas Petkeviciuse, kindral Žemaitise sidepidaja Nina Rasa Nausedaite, ajaloolase Arvydas Anušauskase, publitsist Pranas Morkuse ning endise vabadusvõitleja Jonas Ceponise mälestusi ja arutlusi täiendab Vene filmis võrdses mahus Vene eriteenistuste ajaloolane Anatoli Sudoplatov.

Tihti kõlab ka anonüümne autoritekst, näiteks selline: "1918. aastal sai Leedu Nõukogude Liidu abil iseseisvuse, ent oma nõrkuse tõttu ei suutnud ajada sõltumatut poliitikat".

Filmi selles osas, milles räägitakse Molotovi-Ribbentropi paktist, kõlab ekraanilt arusaamatu tekst, kolonistideks nimetatakse millegipärast leedulasi endid.

Filmi autorid on millegipärast toonitanud veel üht kummalist versiooni - väites, et pärast Jossif Stalini surma soovis nõukogude eriteenistuste juht Lavrenti Beria taastada Leedus "kodanlikku" korda.

Eraldi on linaloos esile tõstetud Vene ajaloolase Sudoplatovi fraas: "See on Leedu kodusõja traagiline lehekülg, milles osalesid nõukogude siseväed ja nõukogude operatiivüksused".

Filmi reklaamiti aga mõnevõrra teisiti: ""Metsavennad". Leedu lõhenemine". /BNS/

Märkmed: