Aire Salmre 14. juuni on Eestis rahvuslik leinapäev. Sel päeval mõtlevad eestlased oma perekonnaliikmeile, endistele kolleegidele, sõpradele ja tuttavatele, tuhandetele kaaseestlastele, kes 14. juunil 1941 ja hiljem vägivaldselt kisti kodudest ning viidi Siberi kannatusteedele.
14. juunil 2008 – erakordselt kuumal ja niiskel laupäeval kogunes arvukas grupp kaasmaalasi New Yorgi linna lähistel asuvale Kensico kalmistule, et austada ja mälestada kaasmaalasi, kes puhkavad Kensicol, Siberi tundras ja mujal välismaal.
Rahvuskaaslasi oli tulnud New Yorgist, Connecticutist ja New Jerseyst. See oli esmakordne kalmistuteenistus Kensicol, kus ühiselt osalesid neli kogudust: E.E.L.K. New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kogudus, E.E.L.K. New Yorgi Pauluse Kogudus, E.E.L.K. Connecticuti Kogudus ja New Yorgi Eesti Betaania Nelipühi Kogudus ning nende hingekarjased – Uudo Tari, Thomas Vaga, Valdeko Kangro ja Leevi Kiil.
Kalmistupüha, küüditamiste mälestamine ja mälestussamba „Linda“ pühitsemine jättis osalenutele liigutava mulje.
Tänutundes mõtleme praost Rudolf Kivirannale ja Lex. Ave. Kogudusele, kelle eestvedamisel 1950. aastate keskel leiti New Yorgi suurlinna lähedal Kensicol eestlaste sobiv ja kaunis kalmistu, kus puhkab üle 1000 kaasmaalase ja kus on nüüd ka kunstnik Richard Söödi tööna valminud mälestussammas, „Linda“.
Teenistus algas traditsioonilises kohas, kus eestlased on pidanud teenistusi enam kui poole sajandi vältel abipraost em. V. Kangro klahvpillil esitatud muusika saatel. Algusliturgia oli praost U. Tarilt Ilm. 4:1-5 põhjal.
Õp. õp. V. Kangro jutluse aluseks oli Ilm. 4:1. On meie otsustada, kas avame Jeesusele oma südameukse või mitte. „Kui me avame oma ukse, siis on Jeesuse uks meile alati lahti,“ ütles õpetaja.
Küüditamiste mälestusteenistuse pidas praost T. Vaga. Õpetaja rääkis pastor Harri Haameri mälestusist Siberis, kus ainukeseks lootuseks jäi usk ja mitte alistumine. Õp. Vaga jutustas ka ühest eesti emast, kes võttis kiriku lauluraamatu Siberi teele kaasa, kui ta oli sunnitud kodust lahkuma, ent oli unustanud leiba kaasa võtta. Kuid et ka Siberisse küüditatuile anti jaopärast süüa, oli lauluraamat aga ainulaadne aare, mis andis vaimset toitu paljudele sel raskel kannatusperioodil.
Õpetaja pööras osalenute tähelepanu „Linda“ mälestussambale, mille sisse-õnnistamine toimus sel päeval ja ütles, et seal näeme ahastuses murtud naist, kes sümboliseerib meie rahva kannatusi. Õp. Harri Haameri sõnul ei ole aga kristlaste olukord iialgi lootusetu, sest meie elu on taevas. Järgnevalt luges Laine Tigane õp. A. Abeli poeemi „Langenud kangelaste mälestuseks“.
Mälestussamba õnnistamistalituse viisid läbi õpetajad L. Kiil ja U. Tari. Õpetaja Tari rääkis ka „Linda“ mälestussamba saamisloo (sellest oli pikemalt juttu 27. nov. 2007. a. Eesti Elus ilmunud Raul Pettai artiklis).
Nüüd asub „Linda“ mustal nelinurksel graniitalusel (arhitekt Leevi Kiili disain), millesse on raiutud sõnad: „Su üle Jumal valvaku“. Mälestussamba tagaküljel on ingliskeelne tekst
IN MEMORY OF ESTONIANS IN AMERICA.
Õp. L. Kiililt oli vaimulik pühendus mälestussambale Psalmist 91: „Kes Kõigevägevama kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Jehoovale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan“.“
Kalmistuteenistusel viibis ka EV peakonsul New Yorgis Jaanus Kirikmäe koos abikaasa Merlega, kes asetasid Eesti Vabariigi nimel eesti lipuvärvides lilled ausambale, mõeldes ka nendele meie kaasmaalastele, kelle kalmud on mujal. Samuti olid lilled Laine Tigaselt. Ehkki õpetajate U. Tari ja L. Kiili kõneldes hakkas vihma sadama, ei seganud müristamine ega vihm kogunejaid. Märkasime, et sel ajal voolasid pisarad ka „Linda“ silmist.
Peatselt lakkas sadu ja päikesekiired tulid nähtavale. See kõik tuletas meelde Eesti rahva ajalugu möödunud sajandil. Kui Eesti Vabariik oli üles ehitatud, tulid II maailmasõja tormid oma hävinguga meie maale, kuid eestlaste usk vabadusse tõi vabaduse Eestile tagasi.
„Linda“ mälestussammas on tõend meie rahva ajaloost. Mälestussamba püstitamise kulud on olnud $47,457.61. Praegu ümbritseb mälestussammast ja kahte graniitpinki roheline muru. On räägitud mälestussamba kaunistamisest. Kuna suvelillede asetamine oleks kulukas, on soovitatud, et laseksime istutada midagi püsivat. Eks tulevik näitab, kuidas kujundada „Linda“ kodu.
Oleme tänulikud kõikidele, kes on olnud abiks ja toeks, et lõpuks ometi on USA eestlastel esinduslikult kaunis „Linda“ mälestussammas ühel hästi hoolitsetud suurel ameerika kalmistul.
