Traagiline päev, 14. juuni 1941 seob kõik baltlased ühte — kus nad ka iial ei elaks või ei viibiks.
Siinsed eestlased, lätlased ja leedulased pole unustanud oma mineviku valu. Igal aastal kogunevad nad 14. juunil ühisele oikumeenilisele jumalateenistusele mälestama 1941. a. küüditamise ohvreid. Nii ka tänavu. Üritus toimus baltlaste keskorganisatsioonide, veteranide organisatsioonide, vaimulike ja Balti Liit Kanadas korraldusel.
Toronto leedu katoliku koguduse
Parish of the Resurrection pühakoda oli selgi aastal rahvast tulvil. Võib arvata, et igal kirikulisel on mingi seos selle traagilise sündmusega või isiklik mälestus küüditamisest. Jumalateenistus algas oreli preluudiumiga organist dr. Anita Gaidelt ning vaimulike ja võitlejate esindajate protsesiooniga. Rev. Augustinas Simanavichiuse vaimuliku sissejuhatuse järel laulis suurepäraselt läti St. John'si Koguduse vokaalansambel Brigita Alka juhatusel. Pühakirja lugesid Alide Forstmanis, Ruta Zhoilinskas ja Avo Kittask. Laulis solist, tenor Arunas Radtke, hiljem esines ta koos metsosopran Danguole Radtkega duetis.
Jutluse pidas leedu preester Vytas Staskevicius, alustades traagilise näitega 9aastase tüdruku elust, kelle ema ja väike õde surid Siberis ja kes jäi täiesti üksi. Saabunud aastaid hiljem tagasi kodumaale, leidis ta pettunult eest sootuks muutunud elu. Vaimulik sidus oma jutluses Balti riikide vabanemise Psalm 26 mõtetega, rõhutades Jumala suurust ja võimsust, tänu millele meie kodumaad vabanesid. Ta nentis, et kahjuks on praegu kõigi Balti riikide juhtkondades endiseid kompartei juhtivaid tegelasi ning nõukogude mentaliteet on ikka veel valdav.
Me ei tohi unustada neid, kes kannatasid 1941. a. ja peame palvetama oma rahvaste eest, rõhutas preester.
Balti rahvuste palvused pidasid õp. Mart Jaanson eesti keeles, praost dr. Fritz Kristbergs läti ja preester Algimantas Zhilinskas leedu keeles. Iga vaimuliku palve ajal süütas vastava rahvuse rahvariietes esindaja mälestusküünla. Eestlaste poolt tegi seda Merle Lilleoru.
Kirikupalve pidas E.E.L.K. abipraost Hannes Aasa, kandes Jumala ette kõik kannatajad ja kriisides viibijad.
Lõpupalve ja Meie Isa palve ütles läti praost Ivars Gaide. Õnnistussõnad laususid E.E.L.K. praost Tiit Tralla, preester Augustinas Simanavichius ja praost Gaide. Järgnesid Balti rahvushümnid ja Kanada hümn. Praost Gaide tänas lõpuks veel kõiki esinejaid, kohapealset kogudust ja kõiki osalisi. Kirikust lahkusid protsessioonina vaimulikud ja lippe kandvad organisatsioonide esindajad.
Järgnes koosviibimine kohvitassi juures kiriku alumises saalis.
