18. aprillil 2007 lahkus Londonis vaikselt ja väärikalt igavikku õpetaja dr Jaak Taul, kes oma pika elutee jooksul jäi truuks kristlikele ja rahvuslikele aadetele.
Jaak Taul sündis 21. mail 1905 Viljandimaal, Riidaja vallas. Alg- ja keskhariduse sai Riidaja valla ja Helme kihelkonna koolides ning Tõrva ühisgümnaasiumis, mille lõpetas 1924 cum laude. Astus seejärel Tartu ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1928. Samal aastal astus ta ka Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Piiskop Jakob Kukk ordineeris Jaak Tauli 1. aprillil 1929 Tartu Ülikooli koguduse abiõpetajaks. Eesti esimese kirikuõpetajana saadeti ta Inglismaale Cambridge'i ülikooli edasi õppima ja valmistuma doktorikraadiks.
1932 asus ta Petseri Peetri koguduse õpetaja kohale, täites ka Võrumaa praosti kohuseid.
1934 läks ta tagasi Tartusse, kus temast sai ülikooli koguduse abiõpetaja. 1935 omandas ta Doctor Theologiae kraadi, misjärel alustas ülikoolis loenguid süstemaatilise usuteaduse alal.
Sügisel 1936 asus õp. Taul Tartu Peetri koguduse õpetaja kohale.
1944. a põgenes perekond Tartust Tallinna. 24. augustil 1944 suri abikaasa Helene. Õp Taul jätkas põgenemisteekonda koos poja Andrese ja tütre Virgega Saksamaale, kus ta pidas jumalateenistusi nii eestlastele kui sakslastele. Ta oli ka Eesti Komitee esimees ja eestlaste esindaja Briti sõjaväe võimude juures.
Edasi siirduti Inglismaale, kus piiskop Kõpp määras ta kohe sealse usuelu korraldajaks. 1947.a. abiellus õp Taul Emmy Pinnendorfiga.
Sügisel 1947 valiti ta Londoni koguduse õpetajaks. 1948 sündis perekonda tütar Tiina. Mõned aastad hiljem valiti õp J. Taul Inglismaa eesti koguduste praostiks ning Välis-Eesti EELK konsistooriumi liikmeks. Ta oli ka ajalehe Eesti Hääl asutaja Inglismaal. Viimase ametitalituse pidas ta EV uue saatkonnahoone pühitsemisel 1990-ndatel.
Õp dr Jaak Taul pälvis elu jooksul mitmeid tunnustusi. (kuldrist Tartu Peetri koguduse esimeselt pihtkonnalt 1939; „The Cross of the Order of St. Augustine of Cantebury“; „Silver Cross of the Archbishop of Cantebury”. Inglismaa „Lutheran Council of Britain”, mille asutaja ja esimees ta oli 30 aastat, valis ta eluaegseks aupatrooniks jne).
1948 oli ta Väliseesti EELK Luterliku Maailmaliidu asutajaliikmete hulgas. Tal õnnestus pidada kontakte EELK peapiiskoppidega isegi nõukogude ajal ning korraldas pakkide saatmist Eesti kirikuõpetajatele.