18. mail pakkus vioolamängija Lembi Veskimets koos pianist Hyunsoon Whang’iga Bostonis First and Second Church’is soolokontserdi. Ta esitas laiahaardelise kava, mis hõlmas kahte sajandit ja nelja rahvust.

Kontsert oli viimane Balti kontsertide 43. hooaja sarjas.
Eesti päritoluga Lembi Veskimets on sündinud Torontos ja on üks noorematest orkestrantidest maailmakuulsas Cleveland Orchestra’s. Korealanna Hyunsoon Whang on muusikaprofessor Cameron’i ülikoolis Oklahomas.

Soolokontsert algas Mihhail Glinka jõulise, lõpetamata vioolasonaadiga, milles on liialt ilustatud bel canto ooperikooli vokaalseid mõjutusi ja aimatavaid slaavilikke sugemeid.

Ehkki klaver kandis selles tulevärgis lõviosa, sulatas L. Veskimets oma vioolal esitatavasse kandvaid, otsekui kaarekujulisi sooje lüürilisi meloodiaid, mida see instrument nii hästi võimaldab.

Järgnesid mitmed Kaljo Raidi helitööd, millistest mõjuvaim oli Andante tema Suite-Rhapsody’st. See vaieldamatult romantiline rahvamuusikaliste elementidega teos on kirjutatud konservatiivses 20. sajandi helikeeles. L. Veskimets esitas seda eesti muusikat kaasasündinud rahvusliku tunnetusega.

Bruch’i Romanze ja Rumeenia helilooja Georges Enescu Concertpiece, milledega lõppes kontserdi esimene pool, olid rohkem ekstravertsed tähelepanuäratavad esitlusteosed. Vioola oma pehmendatud ja kergelt nasaalse tämbriga pole just tavapärane sooloinstrument, kuid Lembi Veskimets tõi sellel esile tugevaid ja kandvaid toone, mis tõestasid veenvalt tema solistitalenti, eriti virtuooslikult esitatud Concertpiece’s.

Kava teises pooles tulid ettekandele kaks eesti kuulsaimate heliloojate — Arvo Pärdi ja Eduard Tubina — tööd. Pärdi teos Spiegel im Spiegel on kirjutatud tema tavalises minimalistlikus stiilis, kus vioola „laulab“ oma pikki noote klaverisaatel, mis meenutab kõlavaid kelli. Teos tõi esile Lembi Veskimetsa perfektse poognakäsitsuse ja lopsaka tooni.

Tubina suurejooneline ja osavalt meisterdatud vioolasonaat on silmatorkavalt individuaalse helikeelega, olgugi et kohati on äratuntavad Hindemithi, 20. saj. suurima vioolamuusika helilooja, mõjutused. See ereda emotsionaalsuse ja sügava tunnetusega esitatud teos kujunes õhtu haripunktiks.

Lembi Veskimets ja pianist Hyunsoon Whang tegid kõnealust teost ette kandes võrdset koostööd märkimisväärse tehnilise julgusega ja ilmutades kõikumatut tundlikkust teineteise mängu suhtes.

Vioolamängijate sagedase klaverisaatjana võin kinnitada nende kahe instrumendi tasakaalu saavutamise problemaatilisust. Lembi Veskimets tegi aga Hyunsoon Whang’i ülesande kergemaks oma ebatavaliselt kindla ja jõulise kõlaga. See võttis H. Whang’ilt ülemängimise võimaluse ja nii kõlaski muusika mõlema interpreedi esituses kui võrdsete partnerite mäng kogu programmi vältel.

Kokkuvõttes võiks öelda, et kuuldes sellist esmaklassilist musitseerimist, võis õhtuga ülimalt rahule jääda.

Märkmed: