In Memoriam
Kurva teatena levis 2. juunil sõnum, et tuntud muusika- ja teatritegelane Lembit Koorits on meie hulgast lahkunud. See tuli ootamatult, sest hoolimata aastatest, tundis Lembit ennast hästi ja oli lõpuni temale omases optimistlikus meeleolus. Aga loodus käib oma rada ja ühel hetkel seiskus süda. Head sõpra ja suurepärast inimest ei ole enam.
Lembit Kooritsa huvi muusika ja teatrikunsti vastu läheb tagasi kaugele noorusmaale, Tartusse, kus ta mängis ÜENÜ orkestris ja aitas kitarrimänguga kaasa „Vanemuise“ teatri lavastustes. Lembitu tookordse muusikakarjääri katkestas sõda, mis paiskas noormehe Saksamaale. Eestisse jäi maha abikaasa Siina koos vastsündinud poja Peetriga. Sellest juurest on Eestis vahepeal kasvanud mitmegeneratsiooniline perekond, keda Siina on truult hooldanud ja koos hoidnud.
Kui Lembit viimaks Geislingeni suurlaagrisse jõudis, aitas ta sealses kultuurielus jälle muusikat hoogsalt helisema panna. Tantsuorkestri „Estonian Boys“ ridades kohtame teda nii kitarri kui akordioniga. Emigreerunud 1948. a. Kanadasse, tuli tal mõnda aega leivateenimiseks töötada kullakaevanduses, kuid peagi leidis Lembit tee tagasi muusika juurde, mängides koos Roman Toi ja Olav Kopvillemiga aastaid Montreali ööklubides. Lisaks osales ta teatritegevuses Rein Andre stuudioteatris Torontos, mille raames anti 1960ndate keskel külalisetendusi ka USA-s.
1960. a. abiellus Lembit New Yorgis dr. Agate Suurkiviga. Järgnesid ümberasumine USA-sse ja uue kodu rajamine alul New Yorgis, hiljem New Jersey lääneservas, Delaware'i jõe läheduses. Sellest abielust võrsusid kaks tütart, Ann ja Karin, kes on vahepeal loonud perekonnad ning jõudnud isa-ema eeskujul jätta jäljed väliseesti kultuuri- ja seltskonnatöö põllule.
1964. a. algasid õpingud New York College of Music juures, kus Lembit sai 1968. a. Bachelor of Music Teacher Education kraadi. Ta asus muusikaõpetaja kohale, jätkates töö kõrval õpinguid New Yorgi Ülikoolis, kus ta omandas magistrikraadi muusikapedagoogika alal 1970. Saavutus oli seda märkimisväärsem, et õppimine ei muutu aastatega kergemaks! Nüüd algas Lembitul edukas ning pikaajaline tegevus muusikaõpetajana mitmes New Jersey keskkoolis. Seda tööpõldu kündis ta ustavalt, kuni läks pensionile 1986. a. lõpul.
L. Kooritsa elutöö ei piirdunud aga eeltooduga. 1970ndate algul hakkas ta jälle tegelema teatriga, nii näitleja kui autorina. Peale mitmete sõnalavastuste valmis selle tegevuse viljana a. 1972 tema esimene muusikal „Kõrgemasse seltskonda“ (nii libreto kui muusika). Teost esitati samal aastal Torontos toimunud Ülemaailmsete Eesti Päevade raames. ESTO ‘76 jaoks valmis Kooritsal „Mees vibunoolega“. Sellele järgnesid „Emajõel“ (ESTO ‘80), „1919“ (ESTO ‘84) ning „Külaline Eestist“ (ESTO ‘88 Melbourne'is). NewYorgi ESTO ‘92 kavas nägi rambivalgust sõnalavastus „Saadiku tütar“. ESTO ‘84 uudisloomingu võistlusel anti L. Kooritsale I auhind näidendi „Meie rahvusvärvid“ eest.
Lembitu looming leidis tee ka Eesti lavadele. Otepää teatri lavastust „Külaline Eestist“ esitati sõnalavastusena seitsmes maakonnas, iga kord suure menuga. Teatritegevuse kõrval ei tohi unustada Lembitut kui populaarset muusikut. Tema akordionihelide saatel on tantsinud vist küll suurem hulk idaranniku eestlasi.
See oli 6. juunil, kui Kensico kalmistu lähedases kirikus toimus pidulik leinateenistus, perekonna ja rohkearvulise sõprade-tuttavate pere osavõtul. Paljudele järelehüüetele lisaks kõlasid ka Lembitu loodud muusikahelid. Lahtise kirstu juures oli viimast korda võimalik Lembitule hüvasti öelda. Otsekui lahkunu auks valitses väljas erakordselt kaunis suvepäev. Veel lühike tseremoonia haua kõrval ja siis vajus kirst maapõue, kuhu kadunule palju lilli järele heideti. Lembit puhkab nüüd oma abikaasa Agate kõrval, kes sinna juba 1999. a. maeti.
Kensicol viibisid tütred Ann ja Karin perekondadega, aga mõttes jätsid Lembituga hüvasti Eestis elavad õed-vennad, esimene abikaasa Siina, poeg Peeter ning Peetri järeltulijad oma peredega.
Kui suures katedraalis orel mängu lõpetab, siis kajavad helid veel kaua võlvide all edasi. Niisama püsib mälestus Sinust, armas Lembit, veel kaua Su omaste ja sõprade südametes.
Lembit Koorits 1921 – 2009
In Memoriam | 26 Jun 2009 | Raul PettaiEesti Elu
In Memoriam
TRENDING
