https://www.eesti.ca/ulo-voogl...
Eks selles ongi kogu kurb lugu. Kus on eestlaste üksmeel? Kus on meie reaalsust-tajuv, aga sõltumatu originaalne põlisrahvuslik kohast-lähtuv geniaalne mõtlemine!?
20 aastat tagasi tegin otsuse lahkuda heast riigist, mis oli tollane Kanada, selleks, et elada mu esivanemate maal, Eestis. Midagi hingele. Minu valik. Selle riigi hoidmine, keele ja kultuuri säilitamine üle aegade ongi püha ja ilus. Ja ka päris (mitte võlts-) diversiteetiaustav. See on lihtsalt armas asi ja kingitus.
Ükstapuha kes sa oled ja kust sa tuled, hoia oma juuri, sest ehedat asendust ei pruugi sa kunagi leida. Võid valida teisiti, aga võid ka avastada, et see unikaalne asi kaob ära saumikserist läbilastuna. Siis võid veel kahetseda.
Korraga räägime siin Eestis ülistavalt mingist belglaste väljamõeldud ühedimensionaalsest lurrist. Me peaksime seda eelistama üle mitme kursiga gurmaandluse, milles põnevad erisused (kultuurmaitselised elamused), mis tõepoolest rikastuvad. Kõik tõde pööratakse tagurpidi. Nüüd, mingisuguse föderaalse United States of Europe utoopia nimel- jah, sellest räägib avalikult Guy Verhofstadt nn. europarlamendis - tuleb oma rahvast ja kultuuri maha salata. Miks on see mulle selline totaalne perverssus? Mida aga müüakse progressi ja modernsusena. Paratamatusena? Mis radikaalide sekka oleme sattunud? Ma seda ei ootanud, aga nii see on.
Selgitada võib püüda igaüks, miks selles on 'parteide omavahelist kiskumist', kas saab kahte isandat üheaegselt teenida...?