Toimus pônev “Hockey Night on Kotkajärve”
Selleks ajaks on juba suur enamus meist ära unustanud, et uus-aasta saabus sooja ilmaga. Linna läheduses maa oli lume-vaba, kohati olid isegi muruväljad jälle rohekad. Ka Kotkajärve maaalal kahanes lumi ja järgi jäi vaid lume-lörts. Selle järgi saabuv külma laine tekitas märjast lumest libeda hädaohtliku jäise maastiku.
Lembitu skautüksuse esimene 2004.a. Lumelaager oli hädaohus! Kas tühistada vôi teha? Miks minna jäisele maastikule? Mida saab laagri programmist, mis tavaliselt koosneb murdmaa suusatamisest, lumeonnide ehitamisest ja muust lumega seotud tegevusest?
Ônneks saatus aga naeratas Lembitule! Talvine ilm püsis ning mitukümmend sendimeetrit uut lund langes jaanuari esimesel nädalal. Plaanitsemisega mindi edasi. Kesknädalaôhtul, enne laagrit, tehti lôplik otsus. Olgugi, et ilmataat ennustas ülikülma ilma, uut lund oli, ning tahet jätkus lôpmatuseni! “Lähme laagrisse” oli üksmeelne arvamus!
Laagri eeltööde jooksul selgus teistelt, kes olid aastavahetusel Kotkajärvel olnud, et sooja laine ei môjutanud 20. cm järve jääd üldse. Ainult pinnapealne lumi oli sulanud veeks. Laagri juhtkond lootis ja unistas, et äkiline külmalaine oli järve pinna uisuväljaks külmetanud. Laagrist osavôtjatel palutigi uisud ja hoki kepid kaasa vôtta lootuses, et saaksime Kanada rahvusmängu harrastada esmakordeslt 50. aasta jooksul Kotkajärve Lumelaagris.
Juba reede ôhtupoolikul jôudis nskm. Robert Kivi Kotkajärvele, sest oli töö tôttu olnud Pôhja-Ontarios. Ahjudesse sai tuled tehtud. Kütte kehad pandi käima. Ôues oli 30 kraadi külma ja looja minev päike viis kraadi veelgi madalamale. Mootorsaani käivitamine oli järgmine mure! Külm ilm, hangunud ôli ja hämarus ei aidanud asjale kaasa. Aga käima läks! Mootorsaaniga veetakse laagri varustus kohale, kuna autod jäetakse 2 km kaugusele Kotkajärvelt.
Mône tunni jooksul saabus neli autot ja üle tosina laagri elaniku. Peamaja, köök ja kohvik avati ja ahjud pandi kütte. Tehti ôhtueinet, ning siis toodi viimased pambud ära autodest. Öösel säras täiskuu ja tähed. Uus lumi säras uhkelt. Kotkajärve oli just, kui muinasmaa! Kahjuks seda muinasmaad ei saanud kaua imetleda, kuna külm näpistas kiiresti, kui jäidki natukeseks ajaks kohapeale seisma. Kuum saun tegi kondid soojaks ja tôi magusa une.
Laupäeval saabusid ülejäänud laagri elanikud. Reedene meeskond jaotas hommiku tööd omavahel - - kes läks appi mootorsaanidega vast-saabunud rahvale, kes viis joogi vett kööki, kes läks järvele lund puhastama uisuväljalt. Keskpäevaks oligi aeg laagrit pidulikult alustada. Selles laagris toimus avamine puhtal läikival siledal järvepinnal, 30 cm paksusel jääl, igal poisil hoki kepp käes, suusa keppide asemel. Järgnes lipu heiskamine Lembitu Külas, sealt edasi kööki, kus pereema Susan Vanaselja oli abilistega valmistanud sooja lôunasöögi. Einetamise ajal tervitas laagri juht nskm. Enno Agur ja teatas laagri programmist poistele ja vanematele, keda oli kokku 30 hinge. Teadete hulka kuulus ka julgeoleku reeglite kordamine.
Kôht täis ja tuju hea, mindi tagasi järvele, kus algas agar hoki mäng nendele isadele ja poegadele kes olid hoki huvilised - - esimene vabaôhu “Hockey Night on Kotkajärve”. Kui praeguse profide hoki hooaja jooksul sai korraldatud vabaôhu mäng Edmotonis, siis miks ka mitte Kotkajärvel? Teistele poistele korraldati muud jää tegevust, selle hulgas uisutamist ja keeglimängu külmanud vee pudelitega. Tegevuse hoos möödus aeg kiiresti ja oligi mängul ja jää tegevusel lôpp. Hundud ja skaudid siirdusid Lembitu Külla loov tegevusele ja vendurid jäid järvele uisuvälja korrastama. Labidatega puhastati uisuväli ja siis kanti mitusada ämbrit vett jääaugust uisusväljale, et oleks järgmisel päeval jällegi sile jää. Poiste päevane programm lôppes sooja saunaga.
Peale ühist ôhtusööki Kotkajärve kohvikus, liikus laagri elanikkond Peamajja koldeôhtule. Lôkke ääres tehti nalja, lauldi laule, nende hulgas uut Lumelaagri laulu, “Hôissa LLL”, mille sônad oli meisterdanud skm. Evald Oder. Ôhtu lôpetatati “Unelauluga”. Mitmed poisid langesid otsekohe magama. Värske ôhk ja pônev programm olid teinud oma töö. Need kellel oli veel tahet ôue minna, nautisid Karl Otsa poolt toodud ilutulestikku. Selleks ajaks oli kraad juba tôusnud, ning oli ainult 15 kraadi külma. Päev lôppes saunaga juhtidele ja vanematele.
Pühapäeva saabumisega tuli ka lumesadu, mille tagajärjel langes päeva jooksul 15 – 20 cm uut lund. Sellegipärast mindi järvele peale hommikusööki, puhastati uisuväli ja mängiti veel hokit. Kuna lund oli metsa all vähem kui tavaliselt, siis suusarada sôideti sisse umber järve, mööda kalda äärt. Parima suusa aja saavutas skaut Mihkel Kütti ajaga 9 minutit, 9 sekundit.
Keskpäeval pakiti kotid, puhastati hooned ja söödi viimast korda kohvikus. Laagrile kuulutati lôpp! Suund oli autode poole ja sealt edasi linna. Hoolimatta külmast ilmast, laagri lôpul oli Lembitul 30 rôômsat hinge ja Pakane ei teinud mingit kurja ega kahju!
Tänu väärivad: laagri juht Enno Agur, tehniline juht Robert Kivi, pereema Susan Vanaselja, laagri programmi abilised: Toomas Marley, Merike Pôldma, Toomas Kütti ja mootor-saani mehed: Peeter Jeeger ja Mikk Jôgi.
Toomas Kütti
Lembitu 30 – Pakane 0 (1)
Kuumad uudised | 15 Jan 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tubli kirja- ja töömees Toomas Kütti:
Sinu kirjutiste pealkirjad on alati positiivselt silmatorkavad. Nende all asuvaid artikleid lihtsalt ei saa lugemata jätta! Ja muidugi artiklid ise, alati, on huvitavad, k.a. kõneallolev. Lugesin seda erilise naudinguga -- meenusid noorepõlve ajad Kotkajärvel.
Sulle jäksu ja jõudu ühiskonnatöóks alanud aastal, ja alati!
Johannes Pahapill,
Nooremskautmaster
Sinu kirjutiste pealkirjad on alati positiivselt silmatorkavad. Nende all asuvaid artikleid lihtsalt ei saa lugemata jätta! Ja muidugi artiklid ise, alati, on huvitavad, k.a. kõneallolev. Lugesin seda erilise naudinguga -- meenusid noorepõlve ajad Kotkajärvel.
Sulle jäksu ja jõudu ühiskonnatöóks alanud aastal, ja alati!
Johannes Pahapill,
Nooremskautmaster
Kuumad uudised
TRENDING