Pildil (vas.): Aleks Jõgi, Mihkel Põldma, Andres Kivi, Lauri Raudsepp, Sass Põldma, Andres Jeeger, Markus Põldma, Eric Rannala, Paul Lillakas, Mikk Jõgi, Robert Kivi, Lenni Vanaselja, Toomas Marley, Mihkel Kütti, Erik Allas Kawawaymogi järve ääres enne kanuuretkele asumist.
Lembitu Maleva laagri nimeks oli valitud „Metsavennad” ja „Metsavendade“ laulu viisile oli seadnud skm. Evald Oder skaudipoistele sobivad sõnad:
Siin Kotkajärve laagri alal
kord mängisid me vanemad,
siin Kotkajärve laagri rajal
on nüüd siis meie mängumaa.
Nüüd esiisa tööd ja võitlust —
me seda pühaks peame
ja oma Eesti rahvuslippu
me ikka au sees hoiame.
Programmi viisid läbi:
• laagri juhid: skm. Enno Agur, nskm. Robert Kivi ja skm. Asko Kütti;
• Noolepoiste all-laagri juht: nskm. Peter Jeeger, abijuhid: nskm. Lisa Niglas, hj. Karl Otsa ja Michael Sadul;
• Ammuküttide ja Mõõgameeste all-laagri juht: nskm. Erik Allas, abijuht: nskm. Toomas Kütti.
• kanuuretke juht: nskm. Toomas Marley, abid: nskm. Mikk Jõgi, nskm. Robert Kivi, ja nskm. Erik Allas.
• tehnilised juhid: nskm. Edgar Lees, skm. Mihkel Lõugas, skm. Asko Kütti, nskm. Mart Põldma ja skm. Evald Oder.
Esimestel päevadel toimus kogunemine ja all-laagrite püstitamine ning õhtul tutvumislõke teiste üksustega. Skaudid otsisid välja oma kanuuretke varustuse, said veel viimast trenni kanuude kasutamises, laadisid kanuud kandevankrile ja kontrollisid, et telgid, magamiskotid ja riided oleksid seljakottides. 4 päevane toiduvaru ja keedupotid said ühistesse seljakottidesse pakitud. Päästevestid, mõlad ja panged said ka kaasa võetud.
Sel aastal oli eriti suur grupp eesti poisse kanuuretkel, kuna Kalevi skaudid, vendurid ja vanemskaudid võtsid ka sellest osa, eesotsas nende juhti nskm. David Hoggiga. Kokku oli 5 juhti ja 23 poissi 12-s kanuus — tõeline armaada! Peab ütlema, et kõigil oli väga lõbus ja nalja sai palju.
Sõit algas esmaspäeva hommikul autodega Kotkajärvelt Algonquin parki kuni Kawawaymog'i järveni, kus asusime kanuudesse. Sealt viis retk Amable du Fond jõge mööda North Tea järvele. Esimene päev oli tuuline ja taevas kaetud süngete pilvedega, kuid õnneks vihma ei tulnud. Õhtuks jõudsid kõik ettenähtud saarele, kus pandi kohe telgid üles, läideti lõkked ja peatselt saigi õhtusööki.
Teisipäeval sõudsime Manitou järvele, kus leidsime jälle omaette saare ööbimiseks. Kolmapäeval asusime tagasiteele; North Tea järve liivasel rannal leidsime head kohad telkimiseks. Järvevesi oli madal ja põhi liivane, nii said poisid mängida vee-jalgpalli. lm oli päikesepaisteline ja lõbu rohkesti.
Viimasel päeval sõitsime tagasi algpunkti, kus panime varustuse autodesse ja kanuud vankrile, et tagasi Kotkajärvele sõita. Seal käidi saunas ja ühiselt leiti, et Kotkajärve saun on maailma parim.
Neljapäeva õhtul kutsusid Kalevi skaudid Lembitu „Metsavennad“ oma maja juurde, et mehist steak dinner’it süüa, mille juurde kuulusid ahjukartulid, mais, „keisri“ salat ja küüslauguvõiga leivad. See kõik maitses ülihästi kuivade kanuuretke toitude järel. Perenaiste pakutud magustoit kadus samuti välkkiirelt näljaste poiste kõhtudesse. Suur aitäh perenaistele eesotsas peakokk Silvia Birk-Tertsiga!
Reedene päev kulus varustuse ärapanemisele, muule laagri tegevusele ja hundude abistamisele. Õhtul oli traditsiooniline suurlõke, millele järgnes tants Lembitu A-raami all kuni öörahu saabumiseni.
Laupäeval pakiti seljakotid ja pandi telgid ära. Perenaiste poolt pakutud suurepärase brunchi järel hakkasid kohale jõudma Metsaülikooli Müüsikud, kelle kasutusse läks Kotkajärve järgnevalt.
Oli kahju, et laager jälle selleks aastaks läbi sai, kuid hea meel ka kodu poole sõita, kus ootasid linnamugavused ja oma voodi.