Kohale oli tulnud üle 50 noore ja vana, sh. juhid ja abilised.
Laagri avamine toimus Lembitu külas, kus heisati Eesti lipp Lembitu lauluga, „Edasi, edasi Lembitu pojad…“. Sooviti head laagri kordaminekut, paluti Taevaisalt tervist ja head ilma ning tuletati meelde laagri turvareegleid.
Laupäeva õhtul kogunes laager tutvumislõkkele Metsaülikooli lõkkeplatsile kohviku taga. Lauldi skm. Evald Oderi kirjutatud laagrilaulu „Porilaste marsi“ viisil: „O-ru-järve laagri a’al…“ Arutati miks laagri nimi on „Orujärve“. Põhjuseid on mitmed: esmalt on Orujärv ilus ja vaikne järvekene, millest me iga kord mööda sõidame teel Kotkajärvele ja tagasi linna. Toodi ka esile, et laager tähistab Eesti skautluse 90. juubelit. Aastal 1912 alustati Pärnus Eesti skautide liikumist, ja nüüd, 90 aastat hiljem püsib see tugevalt kodu-Eestis ja välismaal.
„Aastakümneid üheksa on eesti poiste mehemeel meil ikka astun’d skauditeel, sest see tee viib vabadusele ja avab uksed edukale elule!“
Üks laagri tegevusi oli veesport.
Kanuud ja kajakkid olid pidevalt kasutusel Kotkajärvel. Skaudid ja vendurid võtsid ette ühepäevase kanuuretke Muskoka jõel skm. Vello Sootsi juhendamisel. Sel aastal oli vesi kõrgem kui eelmisel, nii et sõit läks palju kiiremini kui aasta tagasi. Ja siiski said kaks kanuud ümber keeratud ja paar poissi kaotasid oma särgid vees. Poisid said käia vees vahel neli-viis korda päevas, ja saunas ka.
Lisaks veespordile olid skautidel ka rattamatkad. Esmaspäeval sõideti Port Sydney külla ja tagasi. Port Sydneys olles tegid poisid pausi, ujudes Muskoka jões ja puhates Mary Lake’i ääres. Tagasisõit Kotkajärvele oli pisut raskem, kuna tee on suurelt jaolt ülesmäge. Neljapäeval osalesid skaudid kolmevõistluses ehk triatlonis. Starditi Mary Lake’i ääres. Esmalt ujuti, siis sõideti ratastega Eesti tee jalamini ja sealt joosti Kotkajärve ujulani. Võitjaks tuli Mark Allas ja nooremate hulgas Markus Põldma. Kõik võistlesid lõpuni hästi, ja olid muidugi väsinud.
„Kotkajärve laagri maal, jälle noolepoisid nobedad ja ammukütid agarad, sest siin on tore mürada ja oma vahvust ikka jälle näidata!“
1. juulil oli poistel kaks üllatust. Kõigepealt, lõunasöögi järel pühitseti kolme sünnipäeva: Peter Kastelic (1. juulil, 16-aastane), Mikk Montgomery (7. juulil, 15-aastane) ja Kanada (1. juulil, 135-aastane). Neile kõigile lauldi õnnesoove, millele järgnes suure punase koogi söömine. Õhtul pärast lõket lõbustati poisse veel ilutulestikuga. Kuna õhtu oli selge ja vaikne, oli tulestik eriti ilus. Lembitu Malevas püüame poistelt nõuda eesti keeles rääkimist nii palju kui võimalik. Selles suhtes on noolepoistega olnud eriti efektiivne meie „kihva“ süsteem. Kui poiss räägib pikemat aega eesti keelt, siis teenib ta kihva, aga ta võib selle ka kaotada, kui juhid kuulevad inglise keelt. Niisiis kestis võistlus terve nädala. Võitjateks oli muidugi terve parvik, kuna poiste keel arenes tunduvalt nädala jooksul. Oli veel teisigi viise, kuidas teenida kihvu — näiteks lauakoristamise ja nõudepesemisega, juhtide aitamisega jne. Laagri lõpus jagati välja üle 600 pronkskihva! Sellele lisaks kinkis nskm. Lisa Niglas lõkketoolid kahele poisile: Aleksander Põldmale — kõige parimale eesti keele rääkijale ja Erik Rannalale — kõige püüdlikumale eesti keele rääkijale.
Kui suvelaager on meie skaudiaasta kõrgpunkt, siis peab ütlema, et see õnnestus täiel määral. Poisid olid väsinud igal õhtul tegevusest, kõhud täis ja meeled rõõmsad.
Kui lipp langetati viimast korda laupäeva pealelõunal, 6. juulil, siis võisime rahul olla, et laager oli hästi korda läinud, kõik olid hästi päevitanud ja ikka terved. On päris kindel, et koduteel vajusid poiste silmad kinni varsti peale maanteele jõudmist. [i]Kui üks süda ja üks hing![i]
