Nii nagu Tallinna linn on Kotkajärve Lembitu küla selline erakordne paik, mis vist iial valmis ei saa. Muskokas puudub küll legend järvevanakest, kes skautide õppemaad ja mängumaad sooviks maatasa teha, küll aga tegutseb seal usinalt Taevataat, kes tuulte, vihmade ja tormidega sasib nii metsa kui hooneid. Sellega aga arvestatakse, hoitakse maa-ala korras ning esinduslikus vormis. Teadagi, küla vajalikud hooned, kus poisid, juhid, vanemad, lelled ja sõtsed saavad ööbida, toitu valmistada ning saunas käia vajavad aastaringselt ning pidevalt tähelepanu.



Lembitu küla on Kotkajärve kuue dekaadi ( tuleval aastal on juubel, KJ60) jooksul kasvanud peretarest, sõtsetarest, lelletarest, nuiatarest, laoruumist, saunast – rääkimata ka nendest kahest hoonest, kus ka keisergi jala käib - vajadustele järele tulles. Viimane suurem ettevõtmine, ehitis oli A-raami püstitamine, katusealune kuhu on teretulnud kõik laagrilised tantsima laagri viimasel õhtul, metsaülikoolilased juttu, huviringe pidama, ja skaut/gaidmalev vabas õhus Nõupäevi pidama, muidu vihma või päiksevarju leidma.

Head ehitusmehed on loonud Lembitu küla, jälgides vajalike reegleid ning ka Kotkajärve hooldaja TESSi eeskirju. Kui laoruumid, kus hoitakse kõiki vajalikku skautegevuseks (telke, puldaneid, tööriistu, tagavara suuski, jpm.) hakkasid kitsaks jääma otsustas Lembitu maleva juhtkond uue garaazhi ehitada. Uus hoone korvab vana puudujääke, lubades nii suurematele masinatele põrandapinda kui ka teisel korrusel varustuse hoiupaike. TESSi juhatuselt nõusoleku saanud, ehitusluba peos, on Lembitu vabatahtlikud puusepad, insenerid ja paljud teised osavad abivalmis käed usinalt mõnda aega hoonet püsti ajanud.

TESSi ühistalgutel jõuti nii kaugele, et saadi sarikad paika, katus puitmaterjaliga kaetud, ning peaaegu tervenisti Tyvekiga (ruberoidi ehk tõrvapapi moodne asendaja) niiskuskindlaks tehtud. Jäi vaid katusele terastahvlid asetada – mis arvestades hoone kõrgusega lubas olla huvitav ning isegi ehk natuke hädaohtlik ettevõtmine. Kuid andekad mehed leidsid lahenduse. Ehitusejuhataja nskm Peeter Jeeger, väga heade kätega mees ning isegi parem leiutaja meisterdas kahest redelist ja kaheksast kärukummist, terasjuppidest ning kuullaagritest kaadervärgi, millega pikki ja kohmakaid tahvleid hõlpsasti katusele kinnitada sai.

Möödunud nädalaõpul, kuigi oli ennustatud päiksepaistelist, selget ilma, trotsisid üheksa vabatahtliku lelle, juhti ja Lembitu sõpra lund ja vihma. Enne tööle asumist tuli muidugi katuselt lund kühveldada… Kuid tahvlid kinnitati kõik paika ning sellega hoone talvekindlaks tegemine oli saavutatud. Siseviimistlus ja välised seinavooderlauad ootavad kevadet, uusi talgupäevi.

Loodetavasti saabub mõni sõbralikum sügisene nädalalõpp enne päris talve tulekut, et pisemate detaiildega saaks tegeleda. Kotkajärve esinduslik küla, kuhu perenaised ja külalised alati otsivad MÜ ja laagrite aegu öömaja, on jälle uhkemaks saanud. Olematut vanakest mitte kartes, pole aga ta siiski valmis, kuna inseneritel/ehitajatel on mitu uut huvitavat ning samas päris vajalikku projekti varrukast raputada. Et Lembitul oma ametiühing puudub, võivad kõik, kes soovivad, õla alla panna…
REDELIHOIDJA

Eestlased Kanadas

TRENDING