Lumelaager „Hõissa LLL-2“ Kotkajärvel 7.-8.

veebruaril

Iga talve tulekul
uue aasta algul,
Lembitul on LLL
Kotkajärve kaldal.
Alles kuu aega tagasi olid need skm. Evald Oderi lumelaagri laulusõnad poiste suust kõlanud. Nüüd matkati taas Kotkajärvele juba teist lumelaagrit pidama. Kui jaanuari laagri ajal valitses käre pakane, oli vaid õhuke lumekord ja järvel võimas hokiväljak, ootas nüüd laagrilisi hoopis palju paksem ja pehmem lumi ning soojem ilm. 30-kraadise külma asemel oli kõigest -15 kraadi!
Nagu juba traditsiooniks saanud, jõudis osa poisse, juhte ja vanemaid Kotkajärve tee otsa reede hilisõhtul. Neil oli kaasas kaks mootorsaani. Rajad said sisse sõidetud ja toidukraam kööki viidud. Kohe pandi küte peale, nii et laagri alguseks oleksid ruumid kõik soojad.
Laupäeva hommikul jõudsid ka ülejäänud poisid kohale. Kokku oli osalejaid 30. Oli haruldaselt ilus, päikesepaisteline ilm! Eesti lipp heisati Lembitu lauluga, laagri juht nskm. Enno Agur kuulutas välja laagri alguse ja kõigepealt mindi lõunat sööma. Kui kõhud olid täis, tehti algust välistegevusega lumes.
veebruaril[/i] Noolepoisid ehitasid lumeonni oma juhtide nskm. Robert Kivi ja ngdr. Merike Põldma hoole all. Pärast jõudsid nad veel suusamatkagi ära teha.
Ammukütid suusatasid sisse võistlusraja ja tegid suusamatka Koprajärvele. Sinna minek oli raske, rada kulges mäest üles, aga seda lõbusam oli tagasitulek — mäest alla! Neid juhtisid nskm. Enno Agur ja nskm. Martin Pede. Siis sai saunas ära käidud, riided kuivatatud ja oligi käes õhtusöögi aeg. Sel korral korraldas toitlustamist nskm. Toomas Kütti, kel oli ka mitmeid abilisi — k.a. nskm. Toomas Marley ja mitmed poiste vanemad. Aitäh, pererahvas!

Isal, pojal korraga
soov on siia tulla,
saunas, lumes hullata,
oh, mis tore olla!
Traditsiooniline koldeõhtu peeti peamajas kamina juures. Koldevana oli nskm. Robert Kivi. Lauldi mitmeid laule ja nauditi lõkkenalju. Nagu esimeses laagris, ootas seegi kord peale koldeõhtut veel üllatus — ilutulestik — seda tänu Karl Otsale.
Järgmisel hommikul korraldati suusavõistlused 2,5 km suusarajal. Seekord lõpetasid kõik võistlejad täisvarustusega. Polnud tarvis metsast otsida kadunud suuski, kindaid jms., nagu varem on juhtunud. Võistluste tagajärjed olid järgmised:
Noolepoisid (7-9 a.) 1 km rada: 1. Markus Stahl 10.00; 2. Andres Jeeger 10.24; 3. Timo Einola 11.38; 4. Markus Laanes 13.47; 5. Edu Otsa 16.01. (10 a.) 2,5 km: 1. Henno Einola 20.50; 2. Aleks Jõgi 21.39; 3. Andres Kivi 22.10.
Ammukütid (11-14 a.) 2,5 km: 1. Mihkel Kütti 15.24; 2. Lauri Raudsepp 21.41; 3. Markus Põldma 25.25; 4. Aleks Kivi 26.04; 5. Erik Rannala 27.03.
Vanemad 2,5 km: 1. Kristian Medri 12.18; 2. Toomas Kütti 14.57; 3. Enno Agur 21.39.
Ja oligi lõunaaeg! Jagati välja auhinnad, „hävitati“ viimased toiduvarud, pakiti kõik asjad kokku, seati hooned tipp-topp korda, langetati lipp ja algaski suusasõit autode juurde.

Kui suusatasime teed mööda, tuli äkki mõte – kui hea, et sääski pole! Eks järgmine kord, kui tuleme tagasi, on väravas ootamas meid kas mustad kärbsed või sääsed, kuid selle eest on siis ka ilm hulga soojem ja loodus imeilus!
Hõissa, pole muud kui hõissa,
siin talve muinasmaa,
nüüd ära noruta.
Hõissa, pole muud kui hõissa,
las’ lumi tuisata,
ole poiss ja suusata!

Märkmed: