Lendamine Venemaal on kõige ohtlikum maailmas DELFI
Kuumad uudised | 01 Nov 2011  | EWR OnlineEWR
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Venemaa on muutunud kõige ohtlikumaks kohaks maailmas, kus lennukiga lennata, selgub lennundusohutuse võrgustiku ASN lennuõnnetuste andmebaasi andmetest. Sel aastal on Venemaa lennuõnnetustes hukkunute arvult isegi Kongo Demokraatlikust Vabariigist ees.

Kaheksas õnnetuses on hukkunud 120 inimest, kõik Venemaal ehitatud lennukites, teatab Sky News.

Sky Newsi Moskva büroo sai haruldase ligipääsu tehasesse, mis jätkab reisijate poolt kõige kardetumate lennukite tootmist. Lennukimuuseumina mõjuvas angaaris on seitsme lennuki kered.

Varem pole ükski välisajakirjanik saanud ligipääsu Aviacori, mis on üks suuremaid lennukitootjaid Venemaal. Seal toodetakse Antonoveid ja Tupoleve. Ainuüksi sel aastal on seda tüüpi lennukitega juhtunud kuus surmaga lõppenud õnnetust.

Moodsaima tehnoloogiaga tegemist ei ole. Ettevõte toodab praegu ühe uue lennuki aastas. Peamine tegevus on renoveerimine ja remont.

Üks Tupolev on 25 aastat vana. See paistab olevat valmis vanametalli minema, kuid on tegelikult tehases läbimas oma kolmandat suurt hooldust. Mõne kuu pärast veab ta jälle reisijaid.

Poola presidendi Lech Kaczyński Tu-154 oli Aviacoris hoolduses, enne kui 96 inimesega pardal alla kukkus. Süüdistati pilooti, nagu enamikul juhtudel.

Aerofloti piloodi Andrei Litvinovi sõnul on sageli tegemist lihtsalt vabanduse otsimisega: „Mõnikord mängib inimlik viga oma rolli. Aga kui nad panevad su sõitma roostes jalgrattaga ja sa kukud, ei ole sa ju süüdi? Valitsus ei taha probleemiga süvendatult tegelda, sest see on liiga kallis. Palju lihtsam on surnud piloote süüdistada.“

Kui Venemaal ehitatud lennukid käigust maha võtta, oleks Venemaa lennuohutusandmed peaaegu täiuslikud. Aeroflot on teinud tõsist tööd, et nõukogudeaegsest mainest vabaneda, investeerides Boeingutest ja Airbusidest koosnevasse lennukiparki.

Peaminister Vladimir Putin tahab aga, et ostetaks Vene lennukeid.

Juunis kukkus Petroskoi lähedal alla Tupolev, milles hukkus 52-st pardal olnust 47. Üks vähestest ellujäänutest oli Aleksandra Kargopolova. Tema lennuk asendati viimasel hetkel Tupoleviga.

Kargopolova ütleb, et kui ta oleks teadnud, oleks ta keeldunud lendamast: „Ma istusin vasakul. Ma nägin perekonda kahe lapsega istumas paremal, tüdruk ja poiss. Tüdruk magas. Ja poiss kartis kohutavalt. Inimesed said aru, mis toimub. Keegi ei karjunud ega paanitsenud. Aga me teadsime.“

Selle pere kõik neli liiget hukkusid, kui lennuk tabas maandudes puid.

„Ilma väga kange unerohuta hakkan ma kuulma ja nägema esimest plahvatust ja selle tagajärgi. Enne plahvatust inimesed karjusid. Nad üritasid ennast päästa, rusudest välja saada, minema roomata,“ räägib Kargopolova. „Kohe pärast pauku jäi kõik vaikseks. Kuulda polnud ühtki heli. See on kõige hirmsam. Ma nägin kõike – laipu lamamas oma kõrval. See oli õudne.“

President Dmitri Medvedev on öelnud, et vananenud nõukogudeaegsed lennukid võetakse käigust maha järgmisel aastal ning valitsus on lubanud ka investeeringuid.

Et tulemas on taliolümpiamängud Sotšis ja jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir, on Venemaa lennuohutus nüüd muutumas globaalseks probleemiks.

 
Kuumad uudised