Endine president Lennart Meri lükkas tagasi Arnold Rüütli kutse osaleda iseseisvuse taastamise päeva pidulikul kontserdil, selgitades oma erakirjas, et on alati olnud selle tähtpäeva tähistamise vastu.
Armsale härra Vabariigi Presidendile 18. augustil Kabelineemelt adresseeritud kirjas tänab 1992.–2001. aastate riigipea esmalt Rüütlit «julgustava telefonikõne» ja presidendi Kadrioru residentsi aias peetud kontserdile kutsumise eest ajal, mil Meri oli haiglaravil. Nimelt tehti Rüütli eelkäijale augusti algul operatsioon, mille käigus eemaldati ajust vedelikuga täidetud tsüst.
«Kahjuks ei pea ma võimalikuks kutset vastu võtta, ja seda mitte tervislikel põhjustel, olen äsjasest operatsioonist jõudsalt toibumas,» rõhutab Meri oma kaheksarealises kirjas, «vaid seetõttu, et olen alati olnud selle tähtpäeva tähistamise vastu.»
Samal teemal:
Juhtkiri: Vaidlust pole enam vaja
Viidates parlamendi otsusele, millega 1998. aastast alates kuulutati 20. august riigipühaks, selgitab Meri: «Alates Riigikogu vastavast otsusest olen püsinud seisukohal, mille järgi taasiseseisvumispäeva esiletõstmine kõigutab meie riikluse järjepidevuse põhimõtet.»
President Rüütel ütles eile õhtul Postimehele Meri kirja kommenteerides, et 20. august ei saa ega tohigi asendada 24. veebruari, kuid saab ja suudab seda olulisel määral täiendada.
«Meie rahvas vajab legende esivanemate kangelaslikkusest Vabadussõjas iseseisva riigi loomise nimel. Samaväärselt vajame me ka kaasaega puudutavaid lugusid vabaduse veretust lauluga kättevõitmisest, mille krooniks ongi taasiseseisvumispäev,» lisas president.
Riigipüha vastane
«Just taasiseseisvumispäeva tähistamist ja inimeste pidulikku meeleolu nähes küsis noor vene ajakirjanik minult laupäeval: «Kas tänane Eesti riik on seesama, mis sündis 1918. aastal?» Vastasin talle: «Ilma mingi kahtluseta!»,» selgitas Rüütel.
1991. aasta augustiputši ajal Edgar Savisaare valitsuse välisministri portfelli kandnud ning pöörde ajaks Soome Luumäkile soomepoiste mälestuskivi avama sõitnud Meri on sarnaste avaldustega esinenud varemgi, kuid oluliselt pehmemalt.
Näiteks kui Keskerakond korraldas kolm aastat tagasi iseseisvuse taastamise 10. tähtpäeval konverentsi ning partei juhid avaldasid heameelt, et kolm aastat varem nimetati 20. august riigipühaks, siis teatas Meri, et pole sellega rahul.
Verbaalselt vale
«Taasiseseisvumispäev on eesti keele seisukohalt täiesti väär. See on niisugune verbivorm, mis osutab, et pole tegelikku läbiviijat; see tähendab, et teeb näo, nagu poleks eesti rahvast. Meil tuleb iseenda mugavust mõnikord võita ning nimetada seda päeva täpselt: iseseisvuse taastamise päevaks,» õpetas 2001. aasta pidukonverentsil osalenud ja Savisaare kõrval istet võtnud Meri.
Samal 2001. aastal presidenditiitli Rüütlile üle andnud Meri täpsustas samuti, et Eesti riigi ainuke sünnipäev on 24. veebruar 1918. «Iseseisvuse taastamise päev on väga oluline, aga ta on vabariigi aastapäeva laps, mitte vabariigi aastapäeva isa,» ütles Meri.
Samas leiab Meri enda presidendiaja kõnedest ka positiivsemaid avaldusi. Näiteks kiitis ta 1998. aastal 20. augusti tähtsust, rõhutades, et «ohu korral suudavad poliitilised erakonnad seada rahva ja riigi huvid erakonnahuvidest kõrgemale. See on rahvuslik leppimise päev.»
Putši ajal valitsust juhtinud Savisaar ütles eile Postimehele, et loomulikult on Lennart Meril õigus oma arvamusele, aga seekord näeb ta tonti seal, kus seda ei ole, hoolimata oma üliheast tervisest.
«Varem on Meri isegi artikleid kirjutanud 20. augusti tähistamiseks,» ütles Savisaar.