Päev varem, 25. märtsil saavad Meriga kirikus hüvasti jätta kõik soovijad.
Valitsuse pressibüroo teatel on Mere perekonna soov, et matusetalitus oleks korraldatud Lennart Meri isikut arvestades – hõlmata nii rahvusvahelist kui Eesti terviku mõõdet.
«Selleks, et Lennart Merile saaks oma austust avaldama tulla võimalikult paljud sõbrad ja toetajad, on matuste korraldamisel arvestatud ka diplomaatilise korpuse ja Lennart Meri välismaal elavate sõprade võimalustega Eestisse reisida,» teatas pressibüroo.
Eestis ei ole riiklikke matuseid varem korraldatud. Oktoobris saadeti kaitseväeliste auavaldustega viimasele teekonnale brigaadikindral Märt Tiru, kuid siis ei olnud tegemist riigipea matustega.
Valitsuse infonõuniku Kersti Luha sõnul ei saa riiklike matuste puhul ei saa olla ühte ja kindlat regulatsiooni - eelkõige arvestatakse lähedaste soovidega, püüdes samas rakendada riiklike matuste üldist filosoofiat ja kaitseväe garnisoni määrustikus lahti kirjutatud protseduure.
«Kindlasti määratakse president Merile kaitseväe poolt saateüksus ja autunnimehed, matusetseremoonia käigus kõlavad aupaugud,» ütles Luha.
Valitsus tegi täna hommikul riigisekretärile ülesandeks esitada valitsusele kinnitamiseks nimekiri inimestest, kes hakkavad kuuluma president Meri matuseid korraldavasse toimkonda.
Tõenäoliselt kinnitab valitsus matusetoimkonna liikmed 16. märtsil.
Toimkonda hakkavad kindlasti kuuluma president Meri perekonna ja lähedaste, presidendi kantselei, välisministeeriumi, riigikantselei, kiriku, kaitseväe, Tallinna linna ja politsei esindajad.
Toimetas Peeter Kuimet, reporter/toimetaja