Maikuu kuulutas neljandat päeva ja ilmataat oli vastutulelikus meeleolus – kinkis päikest just nii parajalt, et soojendas, kuid ei kippunud lausa praadima. Lennuväepoiste klubi oli oma liikmeskonnas häirekella löönud ja kes sellise ilmaga tulemata jätab. Eakaid poisse ja vähem-eakaid tüdrukuid oli koos paras kohvikutäis. Esmaspäeval on ju Eesti Maja kohvik lihtrahvale suletud, kuid ega sellepärast tohi veel kokkadele-kelnereile vaba päeva anda, lähevad laisaks.
Seekordne ühislõuna tõi rahvast kokku üsna arvukalt. Neid tuli peale Toronto ümbruse veel mitmelt poolt mujalt, nii põhjast kui lõunast. „Põhjaläinud poisse“ tuli Barriest, Parry Soundi ümbrusest ja Sudburyst. Lõunapoolsed koguni piiri tagant Baltimorest. Neid sangareid on väärt nimepidi mainida: Aado Vaigro ning Kalju ja Ilme Roomets. Aukülalisena viibis kohal Tamara Norheim-Lehela, kes aastate vältel end lennuväelaseks laulnud. Silma hakkas veel mitmeid põliseid ja vähempõliseid sõpru, kellele klubi pidutsemistele kaasa elamine meeldivaks harrastuseks saanud.
Ülemjuhataja Guido Toming lausus oma tervitussõnad. Paari äsjalahkunud poissi mälestati leinaseisakuga. Muusikalist külakosti tõi Heli Tenno, kelle esinemisest jäi mulje, et on ausalt lauluga tiivad välja teeninud. Mitte ainult ööbiku, vaid ka lenduri omad. Nagu ikka, luges söögipalve ülemkaplan Ester Mandra.
Maitsva külmlaua ja kohvi ning juurdekuuluva vahel aeti natuke piibujuttu. Harry Meindok tutvustas oma äsjailmunud raamatut „Rööbiti kulgevad elud“. Jättis ühe eksemplari poiste kätte ringlema. Eks meil kõigil ole ju oma elu ja igal elul on ka lugu, kuid tohtrihärra oma on kirjas ja kaante vahel.
Evald Oder omakorda heietas ajalugu ja nimelt seda osa, mis puudutab meie Ukleisse ja sealt edasi Zedelgemi vangilaagrisse sattumist. Seda osaliselt Tiit Made viimase raamatu põhjal, mis nüüd lõpuks ka estore müügiletti ilmunud.
Jõudumööda tehti ka sõdurilaulu. Mõnel mäletati isegi sõnu, nii et pole need poisid veel nii ätid ühti. Ei mäleta, kas korraldajad Villi Mandra ja Ilmar Värk üldse avalikult kiita said. Kui mitte, siis pangem neile praeguste ridadega raha rinda.
Ülle toidulaua kohta vaid niipalju, et kahjuks saabus suure hilinemisega. Ei-ei, mitte tema süü läbi ega üldse kellaajaliselt, vaid kalendriliselt. Sellise laua ääres pidanuks poisid Ukleis või Zedelgemis rivitult lastama. Katelok oleks kõigele veel parema maitse andnud.
Lennukalt kevadesse
Eestlased Kanadas | 08 May 2009 | Eerik PurjeEesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
