Mõni sõna neile, keda huvitab lennukatastroofi uurimine. Inimene, kes on tegelenud sellise lennukatastroofi uurimisega(mul on tulnud seda ette kaks korda) ütleb teile kohe, et pikaajaline mustade kastide asumine (neid on minimaalselt 2 tükki) huvitatud poole valduses võib viia nullini näitajate väärtuse.
Võib anda üldse vale jälje. Spetsialistid teavad seda hästi. Ma ei saa ja ei pea rääkima detailidest.
Teiseks. 28 hukkunud lennureisija sunukeha võtmine terroristide poolt võib viidata sellele, et kohale tuli instruktor ja näitas nimelt milliseid surnukehasid on vaja ära viia. Need on need sunukehad, kus välisel vaatlusel võis oletada, et neis võis olla raketi tükke või sõjamoon, mis hävitas lennuki. Need on ümberlükkamatud tõendid. Metallurgiline ja matejali ekspertiis annab sellises olukorras ümberlükkamatud tõendid.
Peale selle on lihtne kindlaks teha konkreetse reisija koht müüdud piletite alusel - kui ta oli kinnitatud tooli, aga neid oli väga palju, siis on kerge kindlaks teha tükkideks lendamise punkti, see tähendab plahvatuse punkti. Aga kui selliselt tekkinud vigastused on avastatud paljudel reisijatel ja on täpselt kindlaks tehtud nende koht lennukis - aga see ei ole probleem, siis tükkidekslendamise alguspunkt(see on plahvatuse punkt) määratakse sentimeetrite täpsusega. Allakukkunud lennuki osad peab üles leidma ja eriti lennukikere.
Spetsialistid panevad nad kokku spetsiaalsele karkassile, mis 1:1-le kordab lennukikeret. See on eriti tähtis osa tööst. Selle resultaadina on väga kerge ja absoluutselt täpselt võimalik kindlaks teha lennuki kerel vigastuse koht ja ulatus. Hiljem on võimalik siduda lennuki liikumine, kere vigastuse koht, ekipaaži omavaheline kõne ja side maaga(1 must kast) ja telemeetria salvestus (teine must kast), hilisem on tehnika küsimus.
Purustuse ulatusega määratakse lõhkekeha võimsus, aga BUK-l on see teada ja on teada ka raketi lennutrajektoor. Mõningad lõhkeseadmed on tehtud nii, et nad ei taba mitte keret vaid plahvatavad lennuki kõrval või selle kohal ja kahjustavad kogu lennukit spetsiaalsete kildude või metallkuulidega(nagu S-200). Uurimisel ei oma see mingit tähtsust.
Ma arvan, et mitte ilmaasjata ei lase terroristid meie ja rahvusvahelisi spetsialiste tragöödia paigale(aga see on 25 ruutkilomeetrit) ja viisid ära paljude hukkunute surnukehad. Seal töötavad teised spetsialistid, kes teavad hästi, kuidas uuritakse selliseid lennukatastroofe ja teavad, et on vaja koguda, hävitada või põletada kohapeal (aga seal põles). Kiiresti minema viidud BUK, sptsialistidele tragöödiapaigale pääsu blokeerimine, mustade kastidega(tegelikult nad ei ole üldse musta värvi) manipuleerimine ilmselged katsed vastutöötada objektiivsele uurimisele.
Venemaa oma omab hiiglaslikku kogemust sellistes uurimistes aga rahvusvaheline kogemus sellistes uurimistes ületab Venemaa oma . Venemaa mõistab suurepäraselt, et kui rahvusvaheline uurimine saab kõik vajaliku tõe selgitamiseks - järeldused osutuvad tema jaoks kahetsusväärseks. Rääkimatta sellest, et Venemaa kui riik andis terroristidele kõrgtehnoloogilised relvad.
