See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/lennuohutusest-rootsi-ohuruumis/article6204
Lennuohutusest Rootsi õhuruumis
29 Jan 2004 Heikki H. Tann
STOCKHOLM (EE) — Mitmed välismaised lennufirmad, mis pole võimelised garanteerima reisijate julgeolekut, võivad vabalt sooritada lende Rootsi õhuruumis ja ka maandada oma lennukeid siinsetel lennuväljadel.

Mäletatavasti kukkus alles hiljuti Punasesse merre Egiptuse territoriaalvetes Flash Airlines’i reisilennuk, mille tagajärjel hukkusid kõik pardal olnud 148 inimest.
Kõnealusel lennukil (Boeing 747), mida loeti ebaturvaliseks, oli keelatud siseneda Shveitsi ja Inglismaa õhuruumi, kuid see võinuks vabalt lennata näiteks Rootsi kohal.

Analoogilised keelud kehtivad veel 21 lennufirma kohta, millistel kas tehnilistel või julgeoleku kaalutlustel ei lubata siseneda teatud riikide õhuruumi: Silk Way (Belgia-Azerbaidzhaani ühisfirma); Hemus Air, (Bulgaaria); JR Executive (Liibanoni— USA ühisfirma); Premium Air Shuttle (Nigeeria), Dniproavia (Ukraina) jpt.

Samasugune keeld laieneb kõikidele Ekvatoriaal Ginea, Gambia, Libeeria ja Tadzhikistani lennukitele.

Nii näiteks on Hemus Air’i lennukitel keelatud lennata nii Inglismaale kui Shveitsi, kuid selle firma lennukid võivad vaalt kursseeerida marsruudil Sofia Stockholm-Arlanda ja Sofia-Halmstadt oma „kuulsate“ TU-134-dega, millistega tihti juhtub lennukatastroofe tehniliste rikete tõttu.

Rootsi Lennuamet leiab, et kui vastavate lennufirmade dokumendid, mis puudutavad reisijate julgeoleku garantiisid, on korras, siis pole harilikult põhjust teha takistusi nende lennukite ülelennuks või maandumiseks Rootsis.

Siiski on viimasel ajal toimunud mitmeid diskussioone selles küsimuses ning on leitud, et tuleks hakata hoolikamalt kontrollima ja selekteerima lende, mis on juba saanud keelu teistes riikides.

Organisatsioon European Civil Aviation Conference (ECAC) kontrollib tuhandeid reisilennukeid aastas — nende korrasolekut ja vastavust reisijateveo eeskirjadele, kuid mingil põhjusel ei avalikustata selle kontrolli tulemusi.

Taoline, ilmselt majanduslikel kaalutlustel aset leidev salastamise taktika on lausa kuritegu reisijate ja nende lennuohutuse suhtes. Ent objektiivne informatsioon kahjustaks n.-ö. mustas nimekirjas olevate lennufirmade mainet, mille tulemusena nad kaotaksid konkureerimisvõime ja läheksid lõpuks pankrotti. See oleks aga kõik ohutute lennureiside tagamise huvides, sh. ka Rootsis.
Märkmed: