Lennuväepoisid aastal 1968
Sealse juubelikokkutuleku avas kohalik koolidirektor Valdek Berendsen, kes seda oli teinud juba alates 1991. aasta suvest, mil toimus meie esimene ühine kokkutulek, kui Eesti ei olnud veel vaba. Ta ütles: „Tere tulemast Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli territooriumile: siin on koht, kust algas teie sõjamehetee. On tore näha, et peate seda traditsiooni tähtsaks, et noored 15—16 aasta vanused poisid läksid siit Eesti Vabariiki taastama. Meie tänased noored selles koolis on kasvatatud samas vaimus ja ma pean seda traditsiooni meie koolile ja noortele väga tähtsaks“. Ta palus ürituse avamiseks lipud sisse tuua ja siis alustati Eesti hümniga.
Peokõnelejaks oli Sõrve lahingute veteran lennuväepoiss Vaino Kallas. Ta alustas oma juubelikõnet, mälestades leinaseisakuga sõjakaaslasi, kes meie pikal teekonnal olid maha jäänud. Oma kõnes läks ta tagasi 58 aastat, ajani, mil kogunesime siia Pirita-Kose mändide alla. Siis käisid lahingud Sinimägedes ja Emajõe ääres ning rinne vajas üha uusi sõjamehi. Aeg oli käes koolipoistel relva haarata. Ta ütles, et väärib märkimist, et üks neljandik 3000-st poisist, kes siia saabusid, olid vabatahtlikud 15—16aastased, mõned isegi nooremad, kaasas mõlema vanema allkirjad. Klubi juhatuse nimel õnnitles ta kõiki selleaastaseid juubilare.
Teiseks kõnelejaks oli meie Toronto klubi juhatuse liige Evald Oder. Ta selgitas välismaal elavate poiste eluteekonda, eriti esile tuues meie kodumaa armastust. Ja rääkis põhjustest, miks me sellel raskel ajal kodumaa kaitseks sõjaväkke läksime ega läinud metsa. Ta tõi ka näiteid meie vabadusvõitlusest, noortetööst ja klubitegevusest välismaal.
Saksamaa poiss Ülo Kompa, kes 15aastaselt 1. juulil 1944 Püssis stellungisse asus, luges oma säilinud päevikust esimesel päeva juhtunu. Inglismaa poiste nimel tervitas Kalju Toom. Rootsi poiste poolt Heino Hallis, USA poiste poolt Ado Vaigro, Austraalia Võitlejate Klubi poolt Valdek Kangur ja Eesti Lennuväelaste poolt Hendrik Arro. Tallinna Põhja piirkonna vabadusvõitlejate poolt kingiti mälestusese Eesti Lennuväepoiste Klubi presidendile Enn Vohlile. Tema omakorda andis üle tänukirja ajaloodoktor Rein Helmele, kes Eesti Kaitseliidu esindajana on igal meie kokkutulekul tervitajaks ja sõnavõtjaks olnud. Peale tervitusi astusid ette Pärnust kohale tulnud Vabadusvõitlejate Ühenduse meeskoor koos koorijuht Elle Kullamaaga, kes meid oma kontserdiga rõõmustasid, lauldes ka Vaino Kallase poolt loodud viis laulu.
Lennuväepoisid aastal 1968
Hiljem jätkus pidu vabas looduses koos sõdurisupi, kuumade vorstide ja kodumaa õllega.
Meie sõber, kirjanik dr. Einar Sanden, kinkis Borease kirjastuse nimel juubilaridele 140 raamatut, milledele kleebiti kohapeal sisse Kalju Jõgi poolt sõnastatud pühendus. See kõlas järgmiselt:
Sa sõtta läksid koolipoisina,
et kaitsta oma kodumaad.
See oli aastal 1944.
Sa astusid oma isa jälgedesse,
kes sammus sama teed 1918.a.
Saatus meid tõukas mitmes suunas,
kuid nüüd oleme jälle koos kohas,
kus algas meie ühine sõjatee.
Me tulime mitme ookeani tagant, et
ühiselt tähistada 75. sünnipäeva.
Sõpruses Kalju Jõgi
Endine lennuväepoiss Kanadast
Kose-Lükatil, Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis
1. juulil 2002
(järgneb)
