29. mail algas The Returned & Services League of Australia (RSL) New South Wales’i osakonna 91. aastakongress. Suures Rooty Hill RSL klubi ja külastuskeskuse „Tivoli“ saalis oli üle 300 inimese. Kohal olid külalised, RSL-i ametkond, nõukogu liikmed ja delegaadid. Kongressi avatseremoonia järel leidis aset tähtis sündmus.
Meie kaasmaalane Leo Laanemaa kutsuti poodiumile, kus räägiti tema panusest RSL-ile ja ühiskonnale, ning veteranide ala föderaalminister Bruce Billson kinnitas RSL-i kõrgeima aumärgi, Meritorious Service Medal’i Leo vormikuuele. Samas anti talle üle vastav sertifikaat ja medali uuendatud rinnamärk. Aplaus oli tugev. Siiani on Leo teine eestlane, keda RSL oma 91 tegevusaasta jooksul on selle kõrge autasuga tunnustanud.
Kes on Leo Laanemaa? Ta on sündinud 1. detsembril 1926 Tallinnas postiametniku perekonnas. Kui Leo oli 8-aastane, siirdus perekond Narva, kus ta elas ja kasvas kuni Narva evakueerimiseni. Gümnaasium jäi lõpetamata.
1943. a. astus Leo vabatahtlikult eesti lennuväeüksusesse ja sai väljaõppe Liibavis. Sõjateekond lõppes Stendalis, Saksamaal, kus tuli olla amide „külaline“.
Peale kuut kuud vangilaagrielu läks Oldenburgi DP-laagrisse ja sealt edasi Lübecki DP-laagrisse.
Augustis 1948 jõudis ta Austraaliasse ja töötas Canberras kanalisatsiooni alal ning hotellides ja klubides. Leo lõpetas klubijuhatuse alase kursuse ja oli Eastern Suburbs Catholic klubi ärijuhiks.
Ta abiellus 27. nov. 1952 Ruth Mallwitz’iga; abielust on sündinud tütred Michelle ja Karin.
Astus Eesti Sõjaveteranide Liidu liikmeks 01.03.1974, mille sekretäriks ta valiti 1976, seda ametit pidas ta 3 aastat, tegutsedes hiljem kassapidajana, esimehena jm juhtivatel kohtadel ning praegu sekretärina.
Leo on mitmeid aastaid olnud Eesti Sõjaveteranide Liidu esindajaks RSL-i kongressidel ning olnud tegev ka RSL Intra Mural District nõukogus.
Leo sai RSL-i eluaegseks liikmeks 30.11.1994. Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate Keskus on teda vääristanud Teeneteristi III ja II järguga.
Meie, vanad võitlejad, soovime Leole veel palju tulemusrikkaid aastaid ja ütleme – hästi tehtud! Olen kindel, et kogu eestlaskond võib uhke olla ühe meie rahvuskaaslase suure saavutuse üle Austraalias.