Peale 1917.a. Oktoobrirevolutsiooni olid Venemaal kõik kes olid bolshevike vastu või bolshevikele ebameeldivad - kontrad (kontrrevolutsionäärid), aastat kümme hiljem hakati NSVL-s vaenulikke või (bolshevikele) ebameeldivaid inimesi nimetama bolshevike poolt “rahvavaenlasteks“. Rahvavaenlased saadeti Stalini ajal laagritesse kust nad enam tagasi ei tulnud või pandi seina äärde (kui viitsiti) ja kuul lahendas ka oletatava rahvavaenlase olemasolu - tihti ilma kohtuta. Pole inimest - pole probleemi (Stalini tõdemus). Tõendid, uurimine, kaitsmine - need olid liigsed, ebavajalik luksus. Enamasti oli otsustajaks Feliks Dzerzinski tshekisti arvamus-südametunnistus-otsustus. Selle arvamuse õigsus polnud eriti oluline ja selle õigsust eriti ei kontrollitud... Otsustajaks oli bolshevik. Oluline oli rahvavaenlane kiiresti kahjutuks teha (hukkamise teel).
http://www.syndikaat.ee/news.p...
Peale seda kui venelased meile sisse tulid, hakati siin võitlema kulakute - külakurnajate vastu, kelle vara rekvireeriti, kulakud/külakurnajad ise saadeti Siberisse ja nad kaotsid automaatselt palju inimõigusi, tihti ka elu.
Meil peale laulvat revolutsiooni ei hakatud nimetama ebasobivat kontngenti kontrateks ega külakurnajateks. Uueks „hellitusnimeks“ - millega hakati halvustavalt nimetama ENSV aegset nomenklatuuri sai - „kommarid“.
Enamus meie rahvast sõi kartulikoori - nagu laulva revolutsiooni alguse ajal ütlesid laulva revolutsiooni tüüri juures olnud poliitikud. Kellel nee kartulikoored olid naturaalsed - kartulitest, kellel kartulikoored kullast ja briljanidest - see toimus nii siiani ja toimub ka edaspidi. Igathes jagasid meie juhid (suures osas ka „kommarid“) ise kulda-briljante-riigivarasid oma ÄRANÄGEMISE järgi vastavalt endi poolt kohendatud seadustele. Nimetati seda ERASTAMISEKS. Erastamise nime all toimus tegelikult ka ärastamine (enamasti peaaegu tasuta riigi vara kantimine endi ja sõprade-tuttavate taskutesse).
Meil „rahvavaenlasi“ pole, meil on „kommarid“, keda sõimatakse ja “aetakse ahju“. Samas olid/on paljud endised kommarid meil tähtsatel riiklikel kohtadel: Arnold Rüütel, Siim Kallas, Andrus Ansip, Rein Lang, Ene Ergma, jne... („Kommarid ajhu... ja edasi?“ ).
Ka praegu on paljud kommarid meil kõrgetel riiklikel kohtadel. Neid nimetada kommariteks pole päris õige, sest nad on juba ammu vahetanud parteisid. Nimetada neid riigi-rahva vaenlasteks? Pole ka päris õige, sest neil on riigist-rahvast suva - riigi ja rahva saatus neid ei liiguta. Peamine on neile muidugi VÕIM, mis kindlustab neile ja nende lähedaste ringkonnale majandusliku kindlustuse (rikkuse). Pealegi -paljud noored poliitikud pole kommunistid olnud, kuid tegutsevad täpselt sama malli järgi kui ekskommaridki ja toimetatakse ekskommaritega käsikäes.
Kas nimetada neid ekskommareid ja noorpoliitikuid kokku riigi-rahva vaenlasteks? Ka see pole õige, sest neil pole riigi ja rahva vastu midagi seni, kui rahvas kindlustab nende (ka nende lähikondsete) heaolu ja nende võimu. Õigem oleks neid nimetada vist riigi ja rahva KURNAJATEKS, sest nad püüavad riigilt ja rahvalt välja pigistada maksimaalset kasu endile kasvõi olematu töö eest (tekitades tihti nii riigile-rahvale miljardeid rahalist kahju. Oma oskamatuse, saamatuse ja ahnusega kurnavad nad nii riiki kui rahvast. Kurnajad on koondunud parteidesse, millede võimuahned tagatoad organiseerivad parteide võimul püsimise rahva arvamust arvestamata - oma võimu ning jätkuva kurnamise seadustmisega, alates Valimisseadusest.
Riigikogu ja Valitsus koosneb suures osas kurnajatest ja nad on koondunud Toompeale. Toompeal on nad barrikadeerunud kontaktist rahvaga - oma toitjast. Suhtlemine on ühepoolne. Toompealt tulevad keelud-käsud-juhised ja arukad-arutud sõnavõtud. Rahvas saab toompealastele ainult makse ja raha-palka - hüvitisi maksta - muus osas pole rahval Toompeale asja.
Tõsi iga nelja aasta tagant (valimiste eel) suhtlevad toompealased mõnikord rahvaga ka.
Toompealasi riigi ja rahva kurnajateks nimetamine tundub üsna ränk nimetus ja vastutustundetu olevat. Selle nimetuse ärateenimiseks peaksid olema kaalukad põhjused.
Püüame siis seda nimetust ka põhjendada.
- Toompealased määravad ise endile palgad ja hüvitised. Nad on sellega natuke palju endid ülehinnanud. Lisaks palgale saavad nad ka hüvitist rahva kolme alam-kuupalga ulatuses. Nende palgad on ca 10 meie tegelikku keskmist palka (riiklik statistiline keskmine ei kajasta TEGELIKKU keskmist palka) ehk siis ca15 korda suuremad kui meie alampalga teenijad - millega meie tavapered peavad hakkama saama. Arvestades riigikogulaste tegelikku tööd, töö kestvust, soodustusi-hüvitisi, nende erialalisi teadmisi, töö tulemust, palgalist puhkust aastas on neil 4-5 kuud aastas...
- Toompealaste suhtarv elanikkonna suhtes on suurem teistes maailma riikides olevate valitsejate arvust. Ometi tulevad enamus seadusi-direktiive Euroliidust, meie endi koostatud- vastuvõetud seadused on madala kvaliteediga, mis vajavad tihti kohendamist-parandamist.
- Kui Soome esinduskoda peaks koosnema samas proportsioonis Eesti elanikkonnaga, siis koosneks Eduskunta 357-st inimesest. Venemaa Riigiduuma peaks koosnema 10 000-st liikmest. Ei tahaks uskuda, et meie riigikogulased on 28 korda rumalamad kui Vene Riigiduuma, sest Riigiduuma 2-s kojas on 700 saadikut ja valitsevad nad 140 miljoni inimese üle.
- Eestis on ametnikke suhtarvus elanikkonnaga võrreldes kolm korda suurem kui USA-s. Kas toompealased on rumalamad teiste riikide omadest? Või hoopis targemad, et oskavad väiksema ja halvema töö eest suuremat raha saada?
- Toompealased peavad riigieelarvest liialt suurte summadega ülal parteisid (iseendid). Seetõttu ei oska (või ei taha) parteid endid normaalselt majandada ning on tihti suurtes võlgades.
- Toompealased kasutavad oma võimu, et rikastada välismaalasi (välispankade tulud, välisomanikest ettevõtjad, välismaalastele kinnisvara müük) - kes siin saadava tulu viivad maksuvabalt välja - selle asemel, et nende tulude maksustamise arvel täiendada riigi eelarvet.
- Tihti tekitavad toompealased oma rumalusest-oskamatusest riigile hiigelkahjusid, mis paraku jäävad rahva kanda.
- Nõunikeks-abilisteks on toompealastel küsitavate teadmistega nõunikud -abilised kelle eesmärgiks on kerge rahateenimine - või hoopis toompealased ise ei kuula oma nõunike tarka nõu?
- Toompealased priiskavad riigi-rahva raha - tehes mõttetuid ja mittevajalikke kulutusi. Nad ei oska majandada ja kokkuhoid on nendele võõras mõiste.
- Toompealased tegutsevad põhimõttel: võtta ennem vaestelt ja lastelt - kui loobuda mõnest Eur-ist oma hüvitisest-soodustustest või palgast.
Ehk on tõesti liiast nimetada toompealasi kurnajateks?
Kui möödunud sajandi 70.-tel aastatel Tsiilis Augusto Pinochet kukutas Salvadore Allende, siis 20 aastaga muutis ta Tsiili õitsva majandusega rikkaks maaks. Ka meie (uut) riiki on juba 20 aastat. Kui rikas-õitsev on meie elanikkond? Iseseisvumisel oli meil arvestatav tööstus ja põllumajandus, ääremaadel oli üpris elav elutegevus koos tegutsemisega. RAHVAS elas majanduslikult üpris normaalselt....
Praeguseks on meil ääremaadel elu välja suretatud, põllumajandus on nõrgal tasemel, tööstus (kuivõrd seda on) kuulub väismaalastele, oma pankasid meil pole...
Mis meil on? Euroliidu regionaalvalitsus, osalus NATO-s, EURO-d, osaline otsustusõigus, korralikul hulgal töötuid ja Eestist lahkujaid, madalad palgad-pensionid, elatustase viimaste Euroliidu riikide hulgas, alla (Euroliidu) standardi sotsiaalkindlustus, mis pole ligilähedanegi Sotsiaalhartale.
Samas ka rahvale ülemäära kulukas Riigikogu, Valitsus ja ametkond.
Kes ja kuivõrd on süüdi meie suhteliselt MADALAS arengus (parteide vastutus meiel ju puudub)...
LEONHARD PALLON: Riigi ja rahva ... Kurnajad? TMS (2)
Eestlased Eestis | 15 Mar 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
http://www.reformation.org/wal...
http://www.paksplace.com/skull...
Aastatel 1917 - 23 Oktoobrirevolutsiooni ja sellele järgnenud Kodusõja jooksul kehtestati Venemaal Wall Streeti režiim ehk nõukogude võim, mis jõudis Eestisse ka aastal 1940.
http://www.paksplace.com/skull...
Aastatel 1917 - 23 Oktoobrirevolutsiooni ja sellele järgnenud Kodusõja jooksul kehtestati Venemaal Wall Streeti režiim ehk nõukogude võim, mis jõudis Eestisse ka aastal 1940.
Küllap ise oleme süüdi. Oma ülimas naiivsuses arvasime Balti Ketis seistes, et KÕIK me ehitame üles UUE ja veel parema Eesti Vabariigi kui see oli kahe Maailmasõja vahel ... aga naivistid olime.Kõigil neil kes olid seni meile KOMMUNISMI tõotanud olid kibekiiresti punased kaelasidemed trikoloori vastu vahetanud ja omavahel juba kokku leppinud, et KES mida ja kui suurel hulgal saab. Ülejäänute osaks sai peotäis koltund lehti meenutamaks viiekümne aastast tööd. Nagu vene ajal irvitati, et NEMAD kannavad aga MEIE tunneme uhkust...
Eestlased Eestis
TRENDING
