Eesti riigi sünd on fikseeritud 2. veebruari 1920 Tartu rahulepinguga. Selles on täpselt kirja pandud Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Mainitud tähtis dokument sai võimalikuks tänu Eesti rahva kangelaslikule vastupanule idanaabrile Vabadussõjas (1918-1920).

Ajalooline tähtpäev oli ka 23. august 2014. Möödus 75 aastat Molotov-Ribbentropi paktist (MRP) ja selle lisadest, mis sõlmiti Moskvas 1939. aastal.

Vene endine riigijuht Mihhail Gorbatšov oma administratsiooniga oli lõpuks sunnitud MRP olemasolu avameelselt tunnistama. Asjaliku artikli sellest ja Balti Apellist on kirja pannud vabadusvõitleja Mart Niklus ajalehes Rahvuslik Teataja, detsember 2014 nr 31, mida tasub lugeda.

Praegusel ajal on Nõukogude Liidu seadused, korraldused ja muud okupatsiooniga seotud dokumendid Eesti Vabariigis tühistatud.
Siit lahkudes jättis okupatsioonivägi aga oma valdusse Narva-taguse ala ja Petserimaa. Meie postsovetlikud poliitikud lausa hüsteeriliselt põlevad tahtest loovutada idanaabrile 5,2 protsenti Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist. Praeguse Venemaa juhtkond on igati analüüsinud 1920. a Tartu rahulepingu jõulisust ja legitiimsust. Jõuti arusaamisele, et lepingu kehtivuse tunnused on täiesti olemas ning et kõige efektiivsem moodus nendest tunnustest lahti saada on eestlastest praeguste võimulolijate endi kaasaaitamise läbi. …

Kui meie praegune postsovetlik valitsus äraandmise pressinguga rikub 1920. a Tartu rahulepingut ise, ega siis riigi ülejäänud territoorium hakkagi kandma õiguslikult järjepideva riigi tunnuseid. Taas hakkab kehtima kurikuulus stalinlik ütlus: „Pole inimest – pole probleemi.“ Ja väikeriigi kohta: „Pole seaduslikku riiki – pole ka põlisrahvust.“ Või hoopiski: „Eesti on alates 1991. aastast Nõukogude Liidu lagunemise tulemusena tekkinud uus riik ning koos sellega peavad siin hakkama kehtima uued kokkulepped ja seadused…“

Teeme väikse mäluvärskenduse: Kes need "karvased" siis on või olid, et eesti rahvast edasi lollitada ja aidata moonutada ajalugu?

Lennart Meri – kes sihikindlalt tegutses välisministrina ja väevõimuga soovis olla riigi president. GRU esindajana täitis kavalalt ja truult Vene valitsuse soove. Merepiiri muutmine Soome lahes, territooriumi tükeldamine…

Marju Lauristin – kes oli ideeline kommunismiehitaja, propagandist, väiksed muudatused N Liidu koosseisus, eri- või kaubandustsooni eestvedaja, riigi territooriumi tükeldaja. Kui tema soov oleks täitunud, siis Lauristinist saanuks tsooni peasekretär. Meri oma presidendiks saamise sooviga rikkunud kõik ära. Polegi suurt viga – nüüd paigutati Lauristin Euroopa Liidu tsentrumisse…

Edgar Savisaar – tema osaline tegevus ideelise kommunistina on selgumas 1987-1990. a ajalehti lugedes ja mõneski muus suhtes naabervõimuga… Gorbatšov andis Savisaarele tõuke olla Baltikumi kindralkuberner…
Arnold Rüütel – president, kellele andsime üle 13 000 allkirjaga paki Eesti Vabariigi riigipiiri kaitseks 22. märtsil 2005, kuid reageering oli null, vastust pole senini saanud…

Ene Ergma – kellele andsime üle 13 000 pluss veel kahe tuhande allkirjaga paki oma riigipiiri kaitseks, tulemus sama… Riigikogu istungjärkude stenogrammidest on näha, et Ergma soovib tükeldada Eestimaad, kuid rahva ees esinedes otsekui kaitseks 1920. a Tartu rahulepingut. Kuidas seda mõista? Kahepalgeline?

Välisminister Siim Kallas – orjameelselt parafeeris 7. juulil 1996 Eesti-Vene piirilepingu Petroskois.

Andres Tarand – kuu aega peaministriks olles andis Helsingis 18. detsembril 1994 esinedes Venemaale üle osa Eestimaad, selle tähistamise puhul aga tõmbas londi umbe nii, et Tartuni oli alkoholi vingu tunda…

Marko Mihkelson – Moskva taustaga ajakirjanik, kes tunneb uhkust „tehnilise piirilepingu“ kui oma elutöö edastamisel Riigikogule. Üks lugemine on juba toimunud (Ukraina sündmused segasid vahele)… Ühinen paljude arvamisega: esimese kursuse tudengi kursusetöö tase pole riigi dokument!

Välisminister Urmas Paet – nutab kogu aeg teiste riikide territoriaalse terviklikkuse pärast, pole aga ühtegi lauset poetanud Eesti Vabariigi territooriumi terviklikkuse kaitseks.

Trivimi Velliste – ignoreeris ÜRO konventsiooni artikkel 2. norme. Nüüd see neutraalvee riba osutub suureks ohuks nii Eestile kui ka Soomele. Otsustati VII Riigikogu II istungjärgul 21. jaanuar 1993.

Peaminister Andrus Ansip – tegevusetus riigi terviklikkuse taastamiseks, jõuline manipulaator… Peaministrina reformis pikka aega niiviisi, et eestlased Eesti riigi põliselanikena on pidanud endale hakkama uut eluriiki otsima…

Mida peaks tegema?

1. Marko Mihkelson peab oma „tehnilise piirilepingu“ soperdise viivitamatult Riigikogust tagasi võtma.

2. Riigikogus tühistada uue piirilepingu esimene lugemine.

3. Diplomaatilise teenistuse kaudu esitada Venemaa valitsusele nõudmine meie ikka veel okupeeritud territooriumide tagastamiseks Eesti Vabariigile – võttes aluseks 1920. a Tartu rahulepingu sätted ja 1939. a MRP tühistamise. Saata see ÜRO, Euroopa Liidule ja kõikide riikide esindustesse, kellega Eesti Vabariigil on diplomaatilised suhted.

4. Taastada kõikides Eesti Vabariigi koolides geograafilised kaardid 1920. a Tartu rahulepingus fikseeritud piiridega.

5. Taastada Eesti Vabariigi ajalooline tõde ja sellealane õppekava koolides (kaasa arvatud vene õppekeelega koolid Eestis).

6. Lõpetada televisioonis "õgvendatud" Eesti Vabariigi kontuuri näitamine.

7. Üks eksemplar okupatsioonist vabastamise nõudest köita kõvadesse kaantesse ja hoida eriti tähtsa dokumendina 1920. a Tartu rahulepingu originaali kõrval.

8. Taastada Soome lahes merepiir – 12 meremiili vastavalt rahvusvahelistele normidele.

9. Taastada Peipsi järvel Piirisaare poolt tuleva ja Narva jõesuudmes lõppeva piiri lõikumise asukoht sellisena nagu see oli enne 1939. a Molotov-Ribbentropi pakti.

Lõpetuseks.

Alates 1990. aasta riigitaastajate, st tõelise vabaduse eest võitlejate ettepanekuid pole võetud kuulda. Eesti Vabariigis pole toimunud desovetiseerimist, dekoloniseerimist ega derussifitseerimist, piirdutud on üksnes ümbernimetamiste, sildi- ja värvivahetustega. Kirjanik Miina Hint jt kodanikud on Tallinnas üle saja korra esinenud nõudmisega taastada riigi territoriaalne terviklikkus. Siinkirjutaja on oma karuplakatiga eesti rahva ees 63 korda välja astunud, 1920. a Tartu rahulepingu eest võidelnud, lisaks veel 5 päeva Riigikogu hoone ees näljastreikinud. Ajaloodoktor Aldo Kalsi avalikke pöördumisi pole kõrgemalt poolt kuulda võetud.

Seega on kõik need aktsioonid ikka veel jäänud vaid hüüdjaks hääleks kõrbes...

Osvald Sasko,

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi asutajaliige

... jaanuar 2015

Lisa:



Kohtusin suursaadik Jüri Luigega 27. jaanuaril 2015 Tartus. Selgus, et poliitiline keerutamine ja musta valgeks seletamine kestavad edasi. Soovitakse ikka veel okupeeritud osa Eesti Vabariigist seaduslikult üle anda Vene Föderatsioonile. Tulemus: juba lähitulevikus lakkab olemast seaduslik ja järjepidev Eesti Vabariik... Paljud ei teagi, et kavatsetav ja 2. veebruari 1920 Tartu rahuga kehtestatud riigipiir kattub üksnes mõne kilomeetri ulatuses veepealse piirina Peipsi järvel Piirissaare lähikonnas.

Meie lastel ja laste-lastel ei hakkagi edaspidi olema õigust omada õigusjärgset rahvusriiki, millest nii palju räägiti näiteks Eesti Kongressi istungitel. Kas keegi peaks Tartu rahulepingu rikkumise, okupatsiooni põlistamise ja legaliseerimise eest Eesti Vabariigi seaduslikul territooriumil vastutust kandma? Venemaal on ju aegade vältel olnud kombeks riigireetmisi, massrepressioone ja agressiivset käitumist naaberriikide suhtes läbi viia asjasse puutuvate riikide endi valitsuste või kodanike abil – olgu selleks siis 1940. a riigipöörded Baltimaades või praegused verised sündmused Ukrainas. Venemaal pole ainsatki naaberriiki, kellega tal piiriprobleeme poleks – alates Norrast ja Soomest põhjas, mitmed riigid Kesk-Euroopas, lõpetades Hiina ja Jaapaniga Kaug-Idas!

Praegu kontrolljooneks nimetatud idapiir ei häiri kuidagi Eesti Vabariiki paremat õigusaega ootamast!



Tartus, 28. jaanuaril 2015 Osvald Sasko

Märkmed: