Lootusrikkus peaks jääma ka toonaste riigijuhtide lastelastelastele. Meil on olemas Tartu rahuleping ning uut piirilepingut kibelevad sõlmima vaid need, kellele oma isiklik tasku tähendab 1000 korda suuremat väärtust kui seda on isade põline maa. Olles häbistatud, minnakse jälle suudlema kätt, mis on vastu nägu löönud! Kui madalale võib eestlane langeda?
Agressoriga ei sõlmita lepinguid, sest agressor neist kinni ei pea! Kui keegi ütleb, et 1920. aastal Tartus ju sõlmiti, siis tookord sai eesti rahvas ja Eesti Vabariik oma tahtmise - ühendas nii Eestimaa kui Liivimaa kubermangu rahvad, samuti paar aastasada Pihkva all olnud eestlased ühte riiki.
See oli tõepoolest lootusrikas ning julge algus alles sündinud Eesti riigile.
Kui füüsiliselt peame ajutiselt leppima jõuga ja näiteks ENSV piiriga, siis juriidiliselt ja hingeliselt ei tohiks eestlane leppida vägivalla, õiglusetuse ja kõigi muude jälgilt madalate põhimõtetega. Need ei vii meie maad ega rahvast lootusrikkasse tulevikku.
Ilmar Vananurm,
Petserimaa