ESK varanduslik seis $2,716,720.70
23. oktoobril 2002 toimus Eesti Sihtkapital Kanadas tänavune peakoosolek, mitmesugustel põhjustel mõne kuu võrra hilinenult. Koosoleku avas esimees Hans Lupp. Peale rakenduslikku külge teatati, et koosolekul osales 26 liiget pluss 106 volitustega. Kuna ESK liikmete arv sel aastal oli 151, siis oli koosolek otsustusvõimeline.
Koosoleku avamisel märkis esimees, et möödunud aasta lõppes heade majanduslike tulemustega, toetusi anti ESK fondidest $172,170, tunduvalt enam kui eelmisel tegevusaastal. Sellejuures aruandeaastal laekus üle $394,000 ja ESK varanduslik seis tõusis üle 271 miljoni dollari. Ta märkis kokkuvõtlikult, et ESK asutamisest alates on organisatsioonidele toetusi välja makstud üle 3,53 miljoni dollari. ESK on nüüd töötanud 28 aastat eesti ühiskonna heaks ja püüdnud olla abiks Kanadas elavate eestlaste majandusliku jõu koondamisel ja suunamisel erinevaile aladele.
Enne tegeliku töö juurde asumist mälestati leinaseisakuga möödunud aastal lahkunuid: ESK liige ja mälestusfondi looja Aleksander Haavaniit, mälestusfondi looja Felix Krabi, liikmed Ellen Jõe, Renate Marten, Kuno Tambre.
Aruanded
Aruannete punkti all märkis esimees, et ESK asutati 3. märtsil 1974. aastal, seega on vanuseks 28 aastat. Selle ajaga on ESK toetanud eesti organisatsioone ja võtnud vastu isikuilt annetusi organisatsioonidele kui ka Eesti Sihtkapitalile.
Vahepeal toimunud muudatuste kohta ütles esimees, et Canada Custom and Revenue Agency (CCRA), endine Revenue Canada nõude kohaselt võib alates 15. aprillist 2002 ESK kui registreeritud heategevuslik fond toetusi anda ja annetusi edastada ainult organisatsioonidele, 1) millel on ametlikult registreeritud heategeva organisatsiooni number ja 2) mille tegevus on seotud Eesti Sihtkapitaliga Kanadas. Mõlemal juhul annab ESK annetajale ametliku kviitungi, mis võimaldab tulumaksust mahaarvamist.
Koostöö kokkulepe loob eelduse jälgida antud toetuse kasutamist kokkuleppe kohaselt. Sellega seotud aruandlus püütakse hoida võimalikult lihtne. Samuti annab see eelduse ESK tegevuse jätkamiseks endisel kujul, nagu see on toimunud 28 aastat. ESK tegevusaasta tulemuste hindamisel on alati oluline annetuste laekumine ja kasumi suurus, mis laekub investeeritud põhikapitalist. Neist laekumisist olenevad väljaminekute poolel võimalused toetuste andmiseks. Oluline on laekumine investeeritud fondide põhikapitali kasumist, millest toimub toetuste andmine ja mitte põhikapitalist.
2001. aastal laekus annetusi enam kui eelarves ette nähtud; investeeringuist laekuv kasum oli kõrgem kui eelarves, millest olenevalt anti toetusi rohkem kui eelarves kavandatud. Ülevaate perioodil vääriks ESK tegevuses eriti esiletõstmist: aasta kogu sissetulek $394,097.54 ületas eelarve 1,75 kordselt, annetusi laekus kokku $252,726.30 ehk 2,2 korda rohkem eelarvest ja intressidest laekus $141,265.24 ehk 25% kavandatust rohkem.
Saadud tulud võimaldasid anda toetusi $269,345.08 — 1,9 korda enam eelarvest. Põhikapital kasvas aastas $49,996.91 võrra, tõstes kogu varanduse seisu umbes 2,72 miljonile dollarile, täpsemalt $2,716.720.70. ESK fondidest ja toetusannetusist kokku said organisatsioonid aastas $269,345.08, mis tõstab organisatsioonidele 28 aasta jooksul väljamakstud toetuste summa 3,353 miljoni dollarile, täpsemalt $3,353,453.58. Samal aastal täienes ESK fondide nimekiri kahe uue fondiga.
2001. aastal anti toetusi a) annetaja soovi kohaselt $97,175.08 ja b) toetusi ESK fondite kapitali kasumist $172,170.00, mis teeb kokku $269,345.08. Suurimaks toetuse saajaks on olnud TES Täienduskoolid. Toetusi on saanud 51 organisatsiooni, mis katab kogu ühiskonnas organiseeritud tegevusvälja 79-l tegevusalal. Fondide arv on 33. Mälestusfondide loomise vastu on püsiv huvi. Testamendi pärandusi on ESK-le laekunud 28 aasta vältel aasta 2001 lõpuni kokku $1,650,000.
ESK annab toetusi juhatuse otsusel fondide kasumist ega mitte põhikapitalist. Fondid on loodud annetajate soovide kohaselt kirjalike kokkulepete alusel erinevate tegevusalade toetamiseks. Suvise CCRA revisjoni tulemusena kerkisid esile kolm punkti, mis olid ametliku kviitungi parandus, informatsiooni aruande täiendamisest ja ametlikult registreeritud heategevate organisatsioonide vajadus.
Esimees H. Lupp avaldas tänu kõigile juhatuse liikmeile nende poolt antud tasuta panuse eest. Samuti revisjonikomisjoni liikmeile ja advokaatidele Richard Fitzsimmons’ile ja Tõnu Toomele, kes esindasid ja kaitsesid ESK huvisid CCRA juures.
Asjaajaja Tiiu Roiser luges siserevideerimise protokolli, seejärel Jaan Saun C.A. protokolli ja märkused ESK finantsilise arvestuse juurde, andis siis ESK varandusliku seisu kokku $2,716,720.70 ja ESK 2001. aasta tulude ja kulude aruande, milles tulude poolel oli $394,097.54 ja kulusid $344,100.63, jättes aasta ülejäägiks $49,996.91, mis kõik peakoosoleku poolt kinnitati.
Esimees H. Lupp esitas ESK tegevuskava aastaks 2002, milles on kavas jätkata senist tegevust, arendada seniseid ja uusi kontakte, jätkata selgitustööd ja informatsiooni vahendamist, levitada sobivat reklaami. Selgitada organisatsioonidele ESK võimalusi toetuste andmisel ja annetuste edastamisel kirjaliku koostöö kokkuleppe alusel. Selgitada soodustusi seoses fondi asutamisega, aidata mälestus- ja eriotstarbefondide loomist, nii testamendi põhjal kui ka testamendita. Aidata organisatsioone fondide loomisel, jätkata toetuste andmist. Investeerida väga kindlal alusel hea tulutoovusega. Jätta liikmemaksu suurus endiseks ja esitada peakoosolekule ettepanek katta ESK juhatuse liikmete vastutus kindlustusega (Directors Liability Insurance).
T. Roiser esitas 2002. aasta eelarve, kus oli tulusid ette nähtud kokku $161,100.00 ja kulusid $87,800, andes loodetavaks kapitali kasvuks $73,300.00.
Valimised
Valimisele tuli kaks juhatuses ametivanuse tõttu väljalangenud liiget Egbert Runge ja Henn Mäeste, samuti täitus esimehe Hans Lupi aeg. Juhatuse liikmete kandidaatideks seati üles Lembit Nieländer, Lia Hess, Egbert Runge ja Johannes Pahapill. Kinnisel hääletusel said hääli L. Nieländer 95, L. Hess 90, E. Runge 38 ja J. Pahapill 37, millega uuteks juhatuseliikmeiks said L. Nieländer ja L. Hess.
Esimehe kandidaatideks esitati Hans Lupp ja Lia Hess, kellest kinnisel hääletamisel said esimene 41 ja teine 90 häält, millega Eesti Sihtkapital Kanadas uueks esimeheks sai Lia Hess.
Välisrevidendiks valiti Toomas A. Koger C.A., mitmesuguste komiteede koosseisu esitles Priit Aruvald, kes ka selles koosseisus komiteedesse valiti. Revisjonikomisjoni valiti Erik Altosaar, Edgar Marten ja Mart Pedel C.A.
Valimiste lõpul võttis sõna dr. Andres Taul, öeldes, et ESK on 28 aasta jooksul leidnud tunnustust eesti ühiskonnas Hans Lupi juhtimisel. Uue esimehe valimisega on eesti ühiskonnale jäänud suur võlg H. Lupi vastu. Osalejad andsid tugeva aplausi. Dr. A. Taul ütles olukorra iseloomustamiseks, et kuigi 28 aastat on Sihtkapital töötanud, pole sellest olnud küllalt teavet ega tehtud reklaami, mistõttu rahval on tekkinud valearvamised, et „istutakse fondide otsas, jagage parem ära“. Kuidas peaks rahaasutus oma aktiivsust näitama, 28 aasta jooksul on fondidesse kogutud 2,7 miljonit dollarit, 3,5 miljonit dollarit on eesti ühiskonnale välja jagatud. Suur tänu kauaaegsele esimehele, edu ja õnne uuele esinaisele!
E. Hermann tänas uue Kalevi spordiajaloo autorina ESK-t eesti sporditegevuse toetamise eest.
P. Aruvald tutvustas Directors Liability Insurance kindlustust, mis oleks oluline, kui on tegemist uute lepingualaste probleemidega. Otsus vastava kindlustuse tegemiseks võeti vastu.
Arvukas osavõtt näitas ilmselt suuremat huvi ESK tegevuse ja töö vastu.
