| Kirjeldus | Kanadas elav Eerik Purje toob oma raamatus lugeja ette kaheksateistkümne eesti mehe ja naise eluteed. Kõik nad lahkusid Eestist 1944. aastal ja on veetnud suurema osa oma elust võõrsil. „Eranditult kõik nad on kannatanud hingenälga, mis on ja jääb kõikide sundpagulaste pärisosaks,” tõdeb autor. Selles raamatus ei kirjutata kellegi elulugu, vaid elu lugu. Kollektiivselt pole see ajalugu, vaid aja lugu, ühe ajastu lugu, mis vajab jäädvustamist. Autor peab oma missiooniks inimliku mõistmise süvendamist mõlemal pool kotiriidest kardinat, mille me võõrvallutajate paigaldatud raudeesriide asemele oleme tõmmanud. Eerik Purje tagasihoidlik soov on, et lugeja näeks selles raamatus väliseestlaste käesirutust kodueestlastele. |