| Kirjeldus | 1914. aasta suvel vallandunud Esimesest maailmasõjast kujunes hiigelheitlus, millesse kaasati enneolematud inimhulgad ja mis haaras peagi endaga kaasa suurema osa Euroopa riikidest, osalt Aasia ja Aafrika, ning ei jätnud kõrvale ka maailmameresid. Sõda oli ühtaegu nii globaalne, totaalne kui ka lokaalne, muutes oluliselt jõudude vahekorda maailmas. Kahe impeeriumi — Venemaa ja Austria-Ungari — lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks. Venemaa impeeriumi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumiseks.
Nii on Esimene maailmasõda (1914–1918) ka meie ajaloos üheks oluliseks murrangusündmuseks, mis on aga senises ajalookirjanduses jäänud suuresti «unustatud sõjaks». 1918. aasta novembris sõlmitud vaherahu küll lõpetas suure sõja, kuid jättis ukse avatuks väiksematele sõjalistele konfliktidele — jätkusõdadele, mis tõrjusid paljudes riikides Esimese maailmasõja tagaplaanile. Nii oli meiegi ajaloos, kus Vabadussõda (1918–1920) kui iseseisvuse kindlustamise võtmesündmus kustutas suures osas sellele eelnenud ilmasõja sündmustiku. Ka nõukogude ajalookirjanduses pälvis Esimene maailmasõda eelkõige tähelepanu kui aeg, mil küpsesid eeldused «kümneks päevaks, mis vapustasid maailma» — 1917. aasta oktoobripöördeks, bolševike võimuletulekuks ja sellele järgnenud kodusõjaks.
Käesoleva Ajalooarhiivi toimetiste ilmasõjale pühendatud teemanumbri eesmärk ongi osaliselt seda tühimikku meie ajalookirjanduses täita ja pakkuda ajaloohuvilisele lugejale erinevaid käsitlusi, mis kõik paigutuvad ühisnimetaja «Esimene maailmasõda ja Eesti» alla. Artiklite kogumikust leiab põgusa ülevaate ilmasõja senisest käsitlemisest (Tõnu Tannberg) ja artiklid baltisakslaste kompromissiotsingutest ja nende taandumisest impeeriumi poliitilisest elust (Toomas Karjahärm, Aadu Must), autonoomia sünnist 1917. aastal (Ago Pajur), Tartu elu-olust sõja aastail (Lea Teedema), eestlastest sõdurite sõjakogemusest Vene armees läbi rahvusküsimuse prisma (Liisi Esse), ohvitserkonna küsimusest (Mati Kröönström), tööstuse ümberkorraldamisest sõja vajadusteks (Maie Pihlamägi), elukallidusest toiduainete hindade tõusu näitel (Kersti Lust), Johan Laidoneri tegevusest Venemaal 1918. aastal (Reigo Rosenthal), Eesti kohast Vene raadioluure sünniloos (Ivo Juurvee) ning ilmasõja veteranide vintsutustest NKVDs ja sellest, kuidas nad veerand sajandit hiljem seda suurt sõda mäletasid (Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse).
Artiklid tuginevad suuresti senikasutamata arhiiviainesele ja on rikkalikult illustreeritud. |