| Kirjeldus | Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Lepo Mikko (1911–1978)” (22.11.2013–19.04.2014). Lepo Mikko oli eesti kunstis Teise maailmasõja järgse modernismi juhtfiguure. 1950.–1960. aastate vahetuse teostes suutis ta tabada ja edasi anda midagi olemuslikku optimismist, millega kogu ühiskond pärast stalinismi paine alt vabanemist kergendustundega kaasa läks. Juba õpiaastatel Pallases 1930. aastate teisel poolel pühendas ta oma kaaskunstnikest palju enam tähelepanu vormile ja kompositsioonile. Tema hilisem geomeetriline laad toetus paljus kubismi ja konstruktivismi kogemusele ning võttis sellisena ühtlasi omaks jooni sulaajastu miljööuuendusest laiemalt. Raamatus on kolm artiklit, mis kajastavad Lepo Mikko pärandi erinevaid tahke: Mikko loomingut käsitleb näituse kuraator kunstiteadlane Anu Liivak, tema rolli pikaajalise pühendunud pedagoogina avab kunstiteadlane Tamara Luuk ning kunstniku luuleloomingut analüüsib kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss. |