| Kirjeldus | 1949. aasta märtsis viidi mõne päeva jooksul oma kodudest vägivaldselt ära üle 20 000 Eesti inimese, kellest kolmveerandi moodustasid naised ja lapsed. Tegemist oli sovetivõimu ühe kõige ulatuslikuma repressiooniga Eesti elanikkonna vastu.
Märtsiküüditamisest ja muudest sovetirežiimi kuritegudest sai kodumaal avalikult kõnelema hakata alles veidi rohkem kui kaks aastakümmet tagasi. Järgnenud aastatel on ajaloolased, ajakirjanikud ja ka represseeritud ise teinud märtsiküüditamise uurimisel ära suure töö. Nüüdseks on üldteada aktsiooni põhifaktid. Ometi on veel vara öelda, et märtsiküüditamine on läbi uuritud, et me teame sellest kõike.
24. märtsil 2009. aastal toimus Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis märtsiküüditamise teemaline teaduskonverents, millega mälestati 60 aastat varem aset leinud massideporteerimist. Avalikkuse ja meedia suur huvi konverentsi vastu näitas, et seal käsitletud teemad ei ole oma aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi.
Käesolevas kogumikus on avaldatud kümme artiklit, mille aluseks olev uurimistöö on tehtud viimastel aastatel ja mis valgustavad uusi aspekte märtsiküüditamise teadusliku uurimise vallas. Artiklites on esitatud hulgaliselt uut faktimaterjali ning kontrollitud varem püstitatud väidete paikapidavust.
Kajastamist leiab märtsiküüditamise ettevalmistamine ja läbiviimine ning selle mõjud Eesti ühiskonnale. Muuhulgas analüüsitakse deporteerimisaktsiooni mõju metsavendluse hääbumisele, kompartei ja selle esindajate panust küüditamisse, aga samuti ka märtsiküüditamise mälestamist ja meenutamist tänapäeval jpm. |