Euroliidu institutsioonidelt abi paluvad 17 organisatsiooni ja 19 953 inimest peamiselt kolmest Balti riigist väidavad, et Balti mere põhja Nord Streami gaasijuhtme rajamine võib panna liikuma selle põhjas asetseva keemiarelva saasta.
«Kahtlemata äratab gaasitrassi ehitamine magava draakoni. Keemiarelva – ipriiti, tabuuni, fosgeeni –, mis on mõeldud tervise rikkumiseks ja elu hävitamiseks, ja kõiki muid põhja sadestunud aineid – pliid, fosforit, elavhõbedat, kaadmiumi – liigutatakse algava gaasitrassi ehitamisel paigast,» seisab avalduses.
«Raske on mõõta kahju võimalikku ulatust Balti mere keskkonnale, mere ja ranniku floorale ja faunale ning inimestele, kelleni see mitmekihiline saastatus jõuab takistamatult juba kas või toiduahela kaudu.»
Allakirjutanud soovivad oma sõnul tagatist, et Vene ja Saksa firmade rajatav gaasijuhe ei kahjustaks ohtlikul määral loodust.
Nad on vastu hoolimatule ja kuritegelikule energiakompaniide ja poliitikute tegevusele. Nad nõuavad reaalset vastutamist ja vastuseid sellele, missugune saab olema tegelik projekti mõju Balti merele, Balti mere äärsetele riikidele ja kõigile 85 miljonile inimesele, kes elavad Balti mere basseinis.
«Tahame olla kindlad, et ei pea merekaldal merevaigutükikeste asemel hakkama korjama ipriidi- ja fosforitükikesi, et me ei näe surevat loomastikku ning me võime ennast julgesti kasta Balti mere voogudesse, ilma et peame kartma ohtu iseenda ja oma laste tervisele,» seisab avalduses.
«Pöördume kõikide vastutustundlike inimeste poole mitte jääda ükskõikseteks ja väljendada oma hääle andmisega muret Balti mere ökosüsteemi pärast.»
Üleskutse allkirjad esitatakse Euroopa Liidu institutsioonidele – europarlamendile, Euroopa Komisjonile ja euroliidu eesistujamaale ühes valitsusväliste organisatsioonide palvega uurida gaasitrassi ehitamise mõju keskkonnale.
Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada, tahetakse ehitada Balti merre, lõhates ja kaevates selleks merepõhja, ja selle trass venib 1200 kilomeetri ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse.
Balti mere saastatus on erakordselt suur. Tema põhjas on täielikult väljasurnud piirkondi, kus saastatuse tase on nii lämmatav, et ükski elusolend ei suuda seal elada.
Seda on pöördumisele allakirjutanute teatel tunnistanud eksperdid, kes on juba kaua aastaid Balti mere põhja uurinud ja nad on omistanud merele saastatuse suhtes eriti tundliku mere staatuse.
Asjatundjad tõendavad, et üle kogu Balti mere on põhjas sadu tuhandeid tonne keemiarelva saasta.
Isegi Saksa ja Vene eksperdid on tunnistanud, et keemiarelva ei ole võimalik üles tõsta ilma teda «äratamata». Vastutustundetute inimeste tõttu on Balti meri muutunud keemiarelva kalmistuks, märgitakse pöördumises.
Toimetas Alo Raun, Postimees.ee